Seda arvestades näeks Gaussi teoreem välja järgmine: qis on pinna S sisse jäävad polarisatsioonilaengud ja qi sealsamas asuvad vabad laengud. Kuna seotud laengute ruumilist jaotust on raske mõõta, siis vabanetakse suurusest qis. Selleks kirjutatakse Gaussi teoreem ainult seotud laengute välja E jaoks: 7 Suurust D nimetatakse elektrinihkeks (elektriliseks induktsiooniks). D on formaalne suurus, mis võimaldab välja lihtsamalt kirjeldada. Seos D ja E vahel on järelikult D(vektor)= ε 0 E(vekt )+ P (vekt ).Vaakumis on polarisatsioonenergia 0 ja seega D(vektor)=ε0*E+0. Kui seoses asendada P, saadakse Sulgava ldist nimetatakse keskkonna suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks ehk lihtsalt dielektriliseks läbitavuseks ja tähistatakse ε : ε =1+ χ .
läbitavuse definitsioonivalemit (11.9). Siis saame valemi (11.14) pärast suurusega 0 korrutamist esitada järgmiselt: E 1 e 0 d S E 0 d S qV . (11.15) S S Selliselt omandatud valemi veelgi kompaktsemale kujule viimiseks anname eraldi tähenduse integraali all olevale suurusele, nimetades selle elektrinihkeks ehk elektriliseks induktsiooniks. 10 Elektrinihkeks ehk elektriliseks induktsiooniks mingis ruumipunktis nimetatakse kahe vektori summat. Esimene liidetavatest on elektrivälja tugevus selles ruumipunktis korrutatud konstandiga 0 , teine liidetav selle ruumipunkti polarisatsioon. D 0 E P 0 E
annaabi.ee 
