Mida pikem ja peenem on juhe ja mida suurem on juhtme materjali eritakistus, seda suurem on juhtme takistus. 4. Sõnasta Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektrimotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi välisosa ja vooluallika sisetakistuse summaga. I=Σ/R+r (R-välistakistus 1Ὼ; r-siserakistus 1Ὼ; Σ-elekrtimotoorjõud 1V ; I-voolutugevus 1A) 5. Sõnasta elktromotoorjõud. Vooluallika elektrimotoorjõud on arvuliselt võrdne kõrvaljõudude tööga ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Σ=A/q (Σ-elektrimotoorjõud 1V; A-kõrvaljõudude töö 1J; q-laeng 1C) 6.Sõnasta elektrivoolu töö. Elektrivoolu tööks nimetatakse elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel vooluringis. 7.Sõnasta elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsus iseloomustab elektrivoolu tööd ajaühikus. N=A/t=IU (N-võimus 1W) 8
ALALISVOOL Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud, valemid ja mõõteriistad Suurus Tähis Mõõtühik Valem Mõõteriist VOOLUTUGEVUS I 1A I=U/R PINGE U 1V U=I*R Voltmeeter TAKISTUS R 1 R=U/I Oommeeter AEG t 1s t=A/N ELEKTRIVOOLU TÖÖ A 1J A=I*U*t=N*t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS N 1W N=A/t=I*U ELEKTRIMOTOORJÕUD 1V =Ak/q Voltmeeter SOOJUSHULK Q 1J Q=I2*u*t ...
6. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta See seade arvestab ka vooluallikaga vooluringes. Vooluallikas paneb laetud osakesed vooluringis liikuma. Selleks tuleb teha tööd. Seda tööd teevad vooluallikas jõud, mis ei ole elektrilist päritolu. Sellest ka nimi kõrvaljõud. Tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu läbiviimisel vooluringist nimetatakse elektromotoorjõuks. I=E/R+r I voolutugevus (A), E elektrimotoorjõud ehk emj (V), R vooluringi takistus (), I vooluallika (sise)takistus () Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. Emj on võrdne maksimaalse pingeda, mida vooluallikas suudab anda.
1J 1V 1W = 1W = 1V*1A 1W = 1s 1 7. Joule'i Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevusega I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Q = I2*R*t 8. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 9. Elektrimotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas suudab tekitada ja näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada positiivne ühiklaeng läbi kogu vooluringi. Ak = q 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus vooluringis on võrdeline elektrimotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. I = R +r 11. Sisetakistus on vooluallika elektritakistus. 12. Lühisega on tegemist siis, kui välistakistus on lähedane nulliga.
, usaldatavusega 95% 4. Järeldus Antud töös leidsin potentsiomeetri õlapikkusnäitude aritmeetilised keskmised koos määramatustega: l AC 4,2142 0,0057 (üh) , usaldatavusega 95% (3,0300 0,0034)(üh ) l AC , usaldatavusega 95%, ning normaalelemendi emj: 1,0186 0,0015V Samuti leidsin uuritava glvaanelemendi elektrimotoorjõud ning selle laiendatud määramatus: 1,4167 0,0032 V , usaldatavusega 95% Uuritava galvaanielemendi emj nominaalväärtus on 1,5 V. Saadud tulemus ei paikne määramatuse piirides, aga on nominaalväärtusele suhteliselt lähedal. Sellise erinevuse põhjus võib olla selles, et patarei (uuritav glvaanielement) on olnud ilmselt juba pikemalt olnud katseobjektiks ja seetõttu ei ole enam täis.
liikumise kiirusega v nurga . Magnetväli mõjutab liikuvat laetud osakest Lorentzi jõuga FL=Bq0vsin. See jõud mõjub pikki juhti MN. Lorentzi jõu töö pikkusel l võrdub W=FLl=Bq0vlsin. Induktsiooni elektromotoorjõud juhis MN = laengu ümberpaiknemisel tehtud töö ja ja sellelaengu suhtega:i= W/q0=Bvlsin. See valem kehtub igasuguses magnetväljas, liikuvajuhi kohta. Raami teistes külgedes induktsiooni elektromotoorjõud=0- ga, sest need on liikumatud. Seega elektrimotoorjõud kogu raamis= i-ga ning jääb const kiirusel v muutumatuks. Voolutugevus aga suureneb, sest juhi MN liikumisel paremale kontuuri takistus väheneb koos pikkuse vähenemisega. Kui kogu raam MNCD liigub homogeenses magnetväljas säilitades Bsuhtes oma orientatsiooni, siis induktsioonielektromotoorjõud= 0-ga, sest magnetvoog fii läbi raami pinna ei muutu ja varasema valemi järgi i= /t=0 §21. Eneseinduktsioon
J= U/R , milles J voolutugevus amprites (A) U pinge voltides (V) R takistus oomides () · Elektrivoolutööks nimetatakse tarbija otstel oelva pinge tarbijat läbiva voolutugevuse ja aja korrutis. Elektrivoolu töö väljendub mehaanilises töös soojusenergia eraldumises. A= JtU · Võimsus on töö tegemise kiirus. N=UI Elektivoolu võimsus on pinge ja elektrivoolu tugevuse korrutis. Tähis N (W) · Elektrimotoorjõud on kõrval jõudude poolt vooluallikas laengute ümber saavutamiseks tehtud töö ja laengu suuruse suhe. Ak = q · Ohmi seadus kogu vooluahela kohta: voolutugevuse kogu vooluahela on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu vooluahela takistusega. J= / R+r , milles J voolutugevus (A) vooluallika emj (V) R vooluahela välistakistus ( ) r vooluallika sisetakistus ( )
Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punkt...
laengu liikumise kiirus v m/s Elektrodünaamika Elektromagnetiline induktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja pööriselektrivälja. Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = B S cos Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus induktsiooni elektrimotoorjõud on arvuliselt võrdne kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Ei = - (NB! Valemis on Ei, tegelikult peab olema Ei) t Eneseinduktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli industreerib elektromotoorjõu samas juhis, mida läbib välja tekitanud vool. Pooli induktiivusus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline volutugevuse muutumise kiirusega. Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetese ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks.
29 paindub liikumatu vastu. Nii moodustub elektriahel, mida mööda kulgeb lambi elektroodide eelkuumutamiseks vajalik vool. Kuumad elektroodid hakkavad kiirgama elektrone. Voolu kulgemise ajal lambi elektroodide ahelas katkeb starteris lahendus, mistõttu starteri liikuv elektrood jahtub ning sirgeneb, ennistades lähteasendisse ning katkestades seejuures lambi elektriahela. Katkestusel liitub võrgupingele drosseli endaindukt- siooni elektrimotoorjõud ning drosselis tekkinud kõrgepingeimpulss põhjustab lambis kaarlahenduse, s.o. lambi süttimise. Kaarlahenduse tekkega pinge lambi elektroodidel ja nendega rööbiti ühendatud starteri elektroodidel langeb sedavõrd, et sellest ei piisa huumlahenduse tekkeks starteri elektroodide vahel. Kui lamp ei sütti, siis ilmub starteri elektroodidele võrgupinge ning kogu protsess kordub. Luminofoorlampide lülitamiseks kasutatavad spetsiaalsed starter-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
