Polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu tsentrid ei lange kokku. Mittepolaarsed dielektrikud koosnevad aatomitest või molekulidest, mille positiivse ja negatiivse laengu tsentrid langevad kokku. 106. Coulomb`i seadus. Kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahekauguse ruuduga. 107. Elektrivoolu tugevus ja tihedus. Elektrilaengukandjad juhis, pooljuhis, elektrolüüdis. Elektrivoolu tugevus e voolutugevus I on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Voolutiheduseks nim voolutugevuse ja juhi ristlõike pindala S suhet, = I/S Juhtides on laengukandjateks elektronid, pooljuhtides vabad elektronid (-) ja augud (+) ning elektrolüüdis vabad ioonid. 108. Ohmi ja Joule-Lenzi seadused. Omhi seaduse järgi on voolutugevus takistil võrdeline rakendatud pingega
Mittepolaarse molekuli korral väline elektriväli puudub ja postitiivsete ja negatiivsete laengute keskmed kokku langeda. Polaarsete molekulide korral on laengute keskmed teineteise suhtes nihutatud. 127. Coulomb'i seadus. Ehk elektrostaatika põhiseadus: kahe punktlaengu vaheline jõud on võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga. F=k*q1q2/r2 128. Elektrivoolu tugevus ja tihedus. Elektrilaengukandjad juhis, pooljuhis, elektrolüüdis. Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit juhti läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus. Voolu tihedus näitab, kui suur voolutugevus läbib juhtme ristlõike pindalaühikut. [ A /m(2) ]. Elektrolüüdis on laengukandjad + ja ioonid. Elektrijuht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone). Pooljuhtides tekivad vabad laengukandjad elektronide või "aukude" näol ning pooljuht
annaabi.ee 
