Aastal 1876, kui ta oli 30 aastane, alustas ta oma sõbra, Carl Johan Anderssoni abiga oma telegraafiremonditöökoda. Stockholmi kesklinnas asuvas remonditöökojas parandati välismaal valmistatud telefone. Aastal 1878 hakkas Ericsson ise valmistama ja müüma telefoniseadmed. Tema telefonid ei olnud tehniliselt uuenduslikud, kuna enamik leiutisi oli juba tehtud Ameerika Ühendriikides. Samal aastal tegi ta lepingu, mille kohaselt hakkas ta tarnima telefone ja elektrikilpe Rootsi esimesele telekommunikatsiooniga tegelevale äriühingule, Stockholms Allmänna Telefonaktiebolagle. Aastal 1878 palkas kohalike telefonide importija Numa Peterson Ericssoni Bell Telephone Company telefone kohandama. See inspireeris teda ostma Siemensi telefone ja veelgi põhjalikumalt analüüsima nende tehnoloogiat. Tänu oma firma tehtud remonditöödele Telegrafverketile ja Rootsi Raudteele oli ta tuttav Bell ja Siemens Halske telefonidega. Ta
.............................................................................12 Lõppsõna.................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Ettevõtte praktika ajal töötasin ma firmas kus oli vaja ühendada mitmeid erinevaid korushoone teenindamiseks vajalikke elektrikilpe. Selleks, et neid kilpe oleks võimalik ühendada tuli eelnevalt põhjalikult eerida nende paigaldamistingimusi ja skeeme. Elektrikilpide paigaldamisel on olemas väga erinevad ja ranged nõuded, nende hulgas: kilbi elektrivaruse paigaldamistingimused, kilbi asukoht koos teiste teenindamise mugavustega, kilbi montaazi nõuded ja elektrikilbi viimistlus. Individuaalseks uurimustööks valisin ma otseselt ventilatsioonisüsteemi elektrikilbi, sest see on väga huvitav ja piisavalt keeruline.