ee/laadimispunktide-vorgustik/ Elektriauto laadimine kodus · Kodune laadimine on elektriautode puhul üks enim levinud laadimisvõimalusi. · Eriti oluline on tähelepanu pöörata laadimiseks mõeldud elektrisüsteemi ohutusele. · Üsna tavaline laadimisvõimsus elektriauto puhul on 3,3kW, mis on võrreldav nt kahe täisvõimsusel töötava tolmuimeja omaga. · Kui nüüd ette kujutada, et need tolmuimejad töötaks järjest 8 kuni 12 tundi, siis on arusaadav, et koormus on elektrijuhtmetele on päris suur. · Seetõttu tulebki hoolega suhtuda elektriauto koduse laadimiskoha ettevalmistusse. Sõidu- ja Hind ülalpidamiskulud · Elektriauto hind on · Elektriauto võrreldes ülalpidamisekulu on tava/sisepõlemis- oluliselt väiksem mootoriga autoga kui märgatavalt kallim. sisepõlemismootori · Kallimaks teeb ga auto kulu. selle · Elektriga sõitmine kõrgtehnoloogiline on
8. Auru väljalasketoru 9. Soovitatav põrandatrapp 11. Alternatiivne elektriühendus 12. Alternatiivne külma vee ühendus 13. Alternatiivne sooja vee ühendus 14. Alternatiivne äravoolutoru 15. Alternatiivne gaasiühendus 16. Alternatiivne auru ühendus 17. Alternatiivne kondenseerunud vee ühendus 18. Alternatiivne auru väljalasketoru 19. Alternatiivne põrandatrapp 21. Tagasipöördumatu klapp 22. Vaakumklapp 23. Ohutusklapp 24. Pealüliti 25. Sulgemisklapp 26. Kaitsev toru elektrijuhtmetele 27. Sõel 28. 2 meetrine varukaabel 29. Kuumutusvarustus 30. Hooldusruum 33. Veefilter 41. Kuumakindel äravoolutoru 42. 5% kalle 5 43. Suruõhk 44. Töödeldud vesi(valikuline) 45. Andmekaabel(min 20 mm toru peab olema kinnine) 46. Kontrollkaablid jahutus- ja kuumutuskontrolliks hoones 47. Kaug-külmutusseadme ühendus(varu) 48. Kaug-külmutusseadme ühendus(väljumine) 3. TEHNILINE INFORMATSIOON Pikkus: 1200 mm Laius: 777 mm
Elektri uurimiseks tehti veel palju katseid. Põhilisteks elektriuurijateks oli William Gilbert, Otto von Guericke, Benjamin Franklin ja veel paljud teised teadlased. Nii avastati ja leiutati palju asju mis on ka tänapäeval kasutusel ehkki teisel kujul. 2. Lühis Voolutugevus elektrivõrgu juhtmetes sõltub elektrivõrgus töötavate elektriseadmete võimsusest. Voolu toimel juhtmed soojenevad. Juhtmes eralduv soojushulk sõltub voolutugevusest ja juhtme takistusest. Elektrijuhtmetele kulub väga palju metalli ning seetõttu püütakse kasutada võimalikult peeni juhtmeid. Sõltuvalt juhtme ainest, jämedusest ja teistest tingimustest, on igas elektrivõrgus voolutugevus piiritletud kindla suurima lubatud väärtusega. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Voolutugevus võib ületada lubatud väärtuse kahel juhul :
annaabi.ee 
