olla katmata kui kate on eemaldatud. Katmata võivad olla mootorite ja elektrooniliste seadmete osad. Vanadel seadmetel võib olla katmata osi. 2.Kõrgepingeliinid Paljud inimesed ei tea, et kõrgepingeliinide juhtmed pole isoleeritud. Elektrilöögioht tekib kraanade, metallredelite, metalltroude jne kokkupuute kõrgepingeliiniga. 3.Halva isolatsiooniga elektrijuhtmed Isolatsioon kaitseb juhtmeid kokkupuute eest teineteisega ja kokkupuutest inimesega. Puudulik isolatsioon on sageli vanadel elektrijuhtmetel ja elektriseadmetel. 4.Maandamata elektriseadmed ja süsteemid - Puudulik maandus on kõige sagedasem eeskirjade rikkumine. Kui seade pole korralikult maandatud, siis on oht, et üleliigne pinge ei eemaldu maasse ja seadme osad võivad minna pinge alla. 5.Ülekoormatud elektrivõrgud - Ülekoormatud elektrisüsteem on ohtlik, juhtmed kuumenevad, kuna tekib tugev soojus. 6.Ülekoormatud elektrisüsteem on üks peamisi tulekahjude põhjustajaid!! 7. Vale isikukaitsevahendite kasutamine. Vee ja
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt
3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand.
Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada