tõstvad ja pinget alandavad transformaatorid. Elektrigeneraator elektrimasin mehaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks. Koosneb magnetvälja tekitajast (püsi- või elektromagnet) välja magnetilise induktsiooniga B ja selles nurkkiirusega pöörlevast N keeruga mähisest (rootorist), mis ümbritseb pinna pindalaga S. Mähises indutseeritud emj E: E = N B S sin t , st indutseeritakse harmooniliselt võnkuv (sinusoidaalne) emj. Ülekandeliinid on valmistatud elektrijuhist (metallist) ja omavad elektrilist takistust R. Elektrivoolu tugevusega I toimel eraldub juhist aja t jooksul soojushulk Q (Joule´i-Lenzi seadus), mis on energiakadu (hajub ümbritsevasse keskkonda): Q = I 2 R t . Ajaühikus ülekantav elektrienergia (võimsus P) avaldub P = U I , mistõttu sama võimsuse ülekandeks võib suurendada pinget U , millega väheneb sama arv kordi voolutugevus ja seega soojuskadu ülekandeliinides.
V Põhiühik A =Ω 1Ω on sellise juhi takistus, milles pinge 1V kutsub esile voolutugevuse 1A. V 2 kΩ = 2000 Ω = 2000 A 2 k Ω tähendab, et voolutugevuse 1A kutsub esile pinge 2000 V Sõltuvus pingest on võrdeline Ohmi seadus Määrab voolutugevuse sõltuvuse Sõltuvus eletriväljast – juhti läbiv voolutugevus sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt. Sõltuvus elektrijuhist – Voolutugevus sõltub traadi takistusest pöördvõrdeliselt. Voolutugevus juhis sõltub juhile rakendatud pingest võrdeliselt ja juhi takistusest pöördvõrdeliselt. U I= R ELEKTRIVÄLI voltmeetriga rööbititekitab OommeeterELEKTRIVOOL põhjus JUHIS . U
14. Selgita, mis on tunneliefekt? 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni 15. Milles seisneb alfalagunemine? Alfaosakesed väljuvad tuumast tuneleerudes. Väga tugevas elektriväljas väljuvad elektronid ka kuumutamata ja valgustamata katoodist. 16. Mis on külmemissioon? Elektrostaatiline emissioon, autoelektroniemissioon, elektronide väljumine elektrijuhist tugeva elektrivälja toimel 16.1 Kus kasutatakse tunneliefekti? 17. Kuidas toimub elektronmikroskoobis objekti läbivalgustamine? Valgus kiiritatakse läbi elektronkimbust 18. Elektronmikroskoobi tööpõhimõte? Objekti läbivalgustamiseks ei kasutata valgusvihku, vaid see kiiritatakse läbi elektronkimbuga. Objetist tekitavad suurendatud kujutise elektronläätsed. 19. Kumb mikroskoop suurendab rohkem kas valgus- või elektronmikroskoop? Elektronmikroskoop 20
paksusega; võrdetegur (Verdet’ konstant) sõltub aine omadustest, temperatuurist ja valguse võnkesagedusest. Faraday avastas efekti 1845. aastal. Faraday arv ehk Faraday konstant on füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide elektrilaengu absoluutväärtust. Faraday konstandi väärtus on 96 485,3415 C/mol (teistel andmetel 96 485,3383 C/mol). Faraday arv saadakse Avogadro arvu korrutamisel elektroni laenguga. Faraday silinder – elektrijuhist valmistatud õõnes, enamasti silindrikujuline keha. Selle õõnsuses puudub elektriväli, sõltumata laengute olemasolust silindri välispinnal või välises ruumis (nähtuse avastas 1836). Faraday silinder kaitseb sellesse asetatud aparatuuri väliste elektriväljade mõju eest (elektrostaatiline varje). Faraday silinder toimib hästi ka juhul, kui see on valmistatud tihedast elektrit juhtivast võrgust. Faradmeeter – mahutuvusmõõtur, elektrimõõteriist mahutuvuse mõõtmiseks
elu külgi nii kodus kui ka tööl. Temperatuur on üks kolmest termodü-naamilise keha termilisest olekuparameetrist. Temperatuur iseloomustab keha kuumenemise astet, temperatuur määrab soojusvoo suuna. Soojusvoog on alati suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama tem-peratuuriga kehale [7]. 2.1.1. Termopaar Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoelektromotoorjõu mõõteriistaga – potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Kahest erisugusest elektrijuhist koosnevas kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid eri- 20 nevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikom-ponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest trivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Termopaaride ühendused: 1 – Mõõteriist; 2,3 – termoelektroodid; 4 – ühendusjuht-med; T1, T2 – „külm ja soe" termopaari ühendused. 2.1.2
temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest. 11. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded. Termopikendusjuhtmed. Termoelektrilise termomeetri ehitus ja tüübid. Diferentsiaaltermopaarid ja termopaaride patareid.
temperatuuri suurenedes. Põhimõtteliselt töötab nagu manomeetriline termomeeter. 10. Termoelektrilised termomeetrid. Termoelektrilise mõõtmismeetodi füüsikalised alused. Termoelektromotoorjõud. Termopaarid ja materjalid nende valmistamiseks. Termoelektrilise termomeetri moodustab termopaar koos termoeletromotoorjõu mõõteriistaga potentsiomeetri või millivoltmeetriga. Füüsikalised alused: kahest erisugusest elektrijuhist kinnises ahelas tekib elektrivool, kui ühenduskohtade temperatuurid erinevad. Vool tekibki termoelektrimotoorjõu mõjul. Termopaare valmistatakse metallidest, nende sulamitest (levinumad põhikomponendid Fe, Cu, Ni, Pt), metallkeraamilistest ja pooljuhtmaterjalidest. 11. Termoelektroodide materjalidele esitatavad nõuded. Termopikendusjuhtmed. Termoelektrilise termomeetri ehitus ja tüübid. Diferentsiaaltermopaarid ja termopaaride patareid.
Selliseid elektrone nimetatakse . Sellised elektrone nimetatakse juhtivuselektronideks. Isolaatorites sellised vabad elektroni üldjuhul puuduvad. Elektrijuhi lähedal paiknev laeng võib tekitada juhis indutseeritud laengu. Indutseeritud laeng tekib siis kui välise elektrilaengu mõjul paiknevad juhis olevad juhtivuselektronid ringi ja juht saab laengu. (Näiteks saab üks varda ots negatiivse laengu ja teine ots samasuure positiivse laengu) Kondensaatoriks nimetatakse kahest elektrijuhist koosnevat süsteemi. Neid juhte nimetatakse kondensaatori plaatideks ja nad on teineteisest isoleeritud. Kondensaatori laenguks nimetatakse ühele plaadile antud laengut. Teine plaat saab sama suure kuid vastasmärgilise laengu (+ q ja – q ) . Kondensaatori kogulaeng on null. Kondensaatori plaadid on ekvipotentsiaalpinnad, kuid nendel plaatidel on potentsiaalide vahe. Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus mis iseloomustab kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut
Selliseid elektrone nimetatakse . Sellised elektrone nimetatakse juhtivuselektronideks. Isolaatorites sellised vabad elektroni üldjuhul puuduvad. Elektrijuhi lähedal paiknev laeng võib tekitada juhis indutseeritud laengu. Indutseeritud laeng tekib siis kui välise elektrilaengu mõjul paiknevad juhis olevad juhtivuselektronid ringi ja juht saab laengu. (Näiteks saab üks varda ots negatiivse laengu ja teine ots samasuure positiivse laengu) Kondensaatoriks nimetatakse kahest elektrijuhist koosnevat süsteemi. Neid juhte nimetatakse kondensaatori plaatideks ja nad on teineteisest isoleeritud. Kondensaatori laenguks nimetatakse ühele plaadile antud laengut. Teine plaat saab sama suure kuid vastasmärgilise laengu (+ q ja – q ) . Kondensaatori kogulaeng on null. Kondensaatori plaadid on ekvipotentsiaalpinnad, kuid nendel plaatidel on potentsiaalide vahe. Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus mis iseloomustab kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut
annaabi.ee 
