. V: Elektrijõuks nim. jõudu millega üks keha mõjutab teist laetud keha. Kehade elektrijõu suurus sõltub elektrilaengu suurusest. 8. Milleks kasutatakse elektroskoopi? V: Elektroskoopi kasutatakse et kindlaks teha kas keha on laetud, või mitte. 9. Kuidas määraksid millised ained on elektrijuhid ja millised ained on mittejuhid (ehk isolaatorid, dielektrikud) V: Paneksin need asjad kahe elektroskoobi vahele , kui laenduvad mõlemad , on tegemist elektrijuhiga, kui ei laendu siis ei ole tegemist elektrijuhiga. 10. Mida nimetatakse maandamiseks? V: Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks. 11. Mis on elektriväli? Millest sõltub elektrivälja tugevus?. V: Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektrivälja tugevus sõltub kui suur on keha laeng mida ta übritseb. 12. Millistele kehadele mõjub elektriväli.? V: Kehadele millel on elektrijõud. 13
Vooluringi saab avada eemaldades ühe juhtme otsa jadamisi ühendatud vooluringi osast, mille järel elektrivool katkestub ja elektritarvitis ei muundu osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks, sest sellel puudub elektriväli. Vooluringi saab avada ka lisades jadamisi vooluringi ühe või enama lüliti, mis on tunduvalt lihtsam ja turvalisem kui juhtme otsa eemaldamine. Vooluringi saab ka lisada ühe või enama voltmeetri, et mõõta pinget, ühendades selle rööbiti elektrijuhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta. Kui vooluringis on alalisvool tuleb kasutada alalispinge voltmeetrit, kui vahelduvvool, siis vahelduvpinge voltmeetrit. Voltmeeteri üks klemm tuleb ühendada elektritarviti ühe klemmiga ja voltmeetri teine klemm tuleb ühendada elektritarviti teise klemmiga. Kui elektrijuhis on alalisvool, tuleb vastavalt elektrivoolu suunale ühendada voltmeetri klemm tähisega +, juhtmega, mis lähtub vooluallika positiivselt pooluselt
ELEKTRILAENGU ÜLEKANNE Elektrilaengu ülekandel liiguvad elektronid elektrijõudude mõjul ühest kehast teise, kus on neid vähem kui prootoneid. Kui laetud keha puutub kokku neutraalse juhtivast ainest kehaga, kandub osa laengust laadimata kehale. Laetud keha elektrilaen väheneb. Neg. Laenguga kehalt neutraalsele kehale. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem, kui prootoneid. Liigsetele elektronidele mõjuvad tõukejõud. Kui kehas elektrijuhiga ühendada, hakkavad elektronid laenguta kehale liikuma. Elektrijuhis liikuvatele elektronidele mõjuvad vastassuunalised elektrijõud. Kui laengud saavad võrdseks, siis elektrilaengu ülekanne lakkab. Posit. Laenguga kehalt neutraalsele kehale. Positiivse laenguga kehas on prootonied rohkem kui elektrone. Posit. Laenguga keha haarab elektrone. Kui kehad ühendada, hakkavad elektronid posit, laenguga kehalt liikuma. Posit
Kordamisküsimused elektromagnetiline induktsioon 1. Mis juhtub elektrijuhiga, kui seda magnetväljas liigutada nii, et ta liikumisel lõikaks magnetvälja jõujooni? Juhtmes tekib elektrivool, sest kaks välja mõjutavad teineteist. LIIKUMINE + MAGNETVÄLI = ELEKTRIVOOL 2. Miks tekib magnetväljas liikuvas juhtmes elektromotoorjõud? Kahe erinevalt laetud osa vahel tekib pinge ehk elektromotoorjõud. 3. Milles seisnesid Faraday katsed? Uuris, kuidas käitub liikuv juhe magetväljas. 4. Mida Faraday katsed tõestasid?
17. Missugustes ühikutes mõõdetakse pinget? Pinget mõõdetakse voltides. 18. Kumbal joonisel on tegemist samanimeliste laengute elektrivälja jõujoontega? Joonisel A 19. Missuguseid aineid nimetatakse dielektrikeks ehk isolaatoriteks? Dielektrikud on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga väike. 20. Mida näitab valem ? U=Aq Valem näitab pinget ehk potentsiaalide vahet. 1.Kui laengud kanduvad ühelt elektroskoobilt teisele siis on tegemist? v-elektrijuhiga. 2.Mida näitavad püsimagneti magnetpoolused? v-püsimagneti magnetvälja suunda. 3.Keha on siis laetud negatiivselt, kui tal on? v-elektrone rohkem kui prootoneid. 4.mida on kujutatud antud joonisel? Magnetivälja jõujooni. 5.vastassuunaliste vooludega juhtmed.. v-tõukuvad alati. 6.milline alljärgnev väide on õige? Levib ruumis kindla kiirusega. 7.mis juhtub kui inimesele anda suur laeng?laengud tahavad üksteisest võimalikult kaugele minna ja selleks tõusevad juuksed püsti.miks?
- 26. Selgitage (lähtudes MO teooriast) metallide, isolaatorite ja pooljuhtide vahelisi erinevusi. Metallis osalevad MO-de moodustamisel kõik aatomid. Tulemuseks on väga suur hulk MO-sid, mis on energeetiliselt üksteisele väga lähedal, moodustades pideva tsooni, keelutsooni pole. Täielikult täidetud MO-d moodustavad valentstsooni, tühjad ja osaliselt täidetud aga juhtivustsooni. Kui valentstsoon ja juhtivustsoon pole energeetiliselt eraldatud, on tegemist elektrijuhiga. Kui tsoonide vahe on suur (täidetud ja tühjade MO-de vahel on suur vahe), on tegu isolaatoriga. Pooljuhis on valentstsoon ja juhtivustsoon lähedaste energiatega. 27. Kirjutage ideaalgaasi seaduse valem. Arvutage P, V, T või n väärtus antud tingimustel või peale tingimuste muutumist. PV=nRT n-universaalne gaasikonstant 8,314 Pa*m3/mol*K. 28. Leidke gaasilise aine molaarmass gaasi tihedusest ja vastupidi. Vihik! 29
Aja möödudes laengud paratamatult muutuvad ning energiat kandub mujale ja seda elektromagnetlainetena. Elektromagnetlained kanduvad edasi väljal. Kui väli on homogeenne, siis jaguneb tema energia ruumis konstantse tihedusega, mis on võrdne välja energia ja välja poolt hõivatud ruumala suhtega. Elektrostaatilise välja energia tekib staatilise elektrivoolu toimel. Näiteks kui elektriliselt laetud keha puutub kokku elektrijuhiga.(Hõõruda villase sokiga klaasist toru). Selle hõõrdumise käigus keha laadub. Et hõõrdumist saavutada on vaja teha tööd. Hõõrdumisel eraldub soojushulk. Panen siia lõppu ka valemeid mina neist tõesti aru ei saa, kuidas seda jutuga siduda. w= e0 e E2 / 2 w= ED/2 7.Elektrivool, voolutugevus ja voolutihedus Elektrivooluks nim laengute suunatud liikumist, seda iseloomustatakse voolutugevusega (i), skalaarse
annaabi.ee 
