määral tehnikas. Käsnkõrvits : Käsnkõrvits (Luffa) on vana kultuuritaim Indias, Hiinas, Aafrikas, Lõuna- Ameerikas. Üheaastaste rohtsete ronitaimede perekond kõrvitsaliste sugukonnast on 16-st troopikast leiduvast liigist. Mõne liigi pooltoored kurgitaolised tärklise rohked viljad on söödavad, samas kasutatakse nende valminud viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku saunanuustikuna, sadulate ja troopika kiivrite täiteainena, elektriisolaatorina, sellest valmistatakse veel suvekübaraid, jalatseid, korve, kinga kaitsetaldu, filtreid ja paberit. Õli ja alkorohkeid seemneid ning lehti-juuri kasutatakse meditsiinis. Kasutatud allikad : http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/6teema/loodus/kasnad3.htm http://www.miksike.ee/en/search.html?searchstring=k %C3%A4snad&searchstring2
Enamik käsnu elab soojaveelistes meredas. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. Näiteks käsnkõrvits. Käsnkõrvits(Luffa), üheaastaste rohtsete ronitaimede perekond kõrvitsaliste sugukonnast on 16-st troopikast leiduvast liigist. Mõne liigi (L.acutangula,L.cylindrica) pooltoored kurgitaolised tärklise rohked viljad on söödavad, samas kasutatakse nende valminud viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku saunanuustikuna, sadulate ja troopika kiivrite täiteainena, elektriisolaatorina, sellest valmistatakse veel suvekübaraid, jalatseid, korve, kinga kaitsetaldu, filtreid, linoleumi ja paberit. Õli ja alkolaidirohkeid seemneid ning lehti ja juuri kasutatakse meditsiinis. Luffa on vana kultuuritaim Indias, Hiinas, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas. Pesukäsnade, raudrüüde, kiivrite ning sääre-ja käisekaitsete all kantava ,,vooderdisena", samuti ka omapäraste ,,jooginõudena" on merikäsni kasutatud ajaloo iidsetest ja tõenäoliselt juba inimsoo
„kassukullaks“. Porsumisel vabaneb biotiidist tähtis biogeenne element – K. Muskoviit Kal2/AlSi3O10/./OH/2. Kristalliseerub monokliinselt. Kristallid tahveljad või plaatjad. K. 2 - 3, E. 2,8-3,1. Värvusetu või kollaka, hallika, roheka või punaka varjundiga. Lõhenemispindadel pärlmutriläige. Tekib peamiselt graniitidesse ja naile vastavatesse pegmatiitidesse. Murenemisele allub raskesti, mistõttu muskoviidi leheksi esineb sageli settekivimites. Muskoviiti kasut. tööstuses elektriisolaatorina. Lõputute (Si, Al)O4 tetraeedrite karkassidega silikaadid. Sellesse alaklassi kuuluvad ühendid, mille kristallvõres kõrvuti tetraeedritega SiO 4 esinevad ka AlO4 oktaeedrilised gruoid, mistõttu neid nim. alumosilikaatideks. Päevakivide rühm Päevakivid mood. maakoorest kaaluliselt ligi 50%, kusjuures umbes 60% neist esineb tardkivimeis, 30% moondekivimeis ja 10% settekivimeis. Päevakivide kristallid on morfoloogiliselt väga sarnased. Keem. koostise järgi jaot. Päevakivid