positiivse elektrilaengu. Nad mitte üksnes ei omanda staatilist elektrit, vaid ka säilitavad seda. Staatiline elekter tekib ka siis kui madu lõgistab oma lõgistit. · Nokkloom suleb vette sukeldudes silmad, kõrvad, sõõrmed. Oma saagi leiab ta tänu oma elektrilistele impulssidele. Tema nokal asub palju väikesi elektritundlike närvilõpmeid. TAIMED · Ka taimed on elektriväljade suhtes tundlikud. Äralõigatud ladvaosast liigub signaal elektriimpulssidena varre alaossa. Kuna taimedel puuduvad närvirakud siis toimub info edastamine tunduvalt aeglasemalt kui looma organismis. Alguses toodetakse mürki ja peale seda aktiviseerub uus kasvupuhang. Samal põhimõttel toimivad ka Aafrikas kasvavad akaatsiad. Veel võib tuua näiteks aeduba, kes on vaevatud lehetäidest, ta võib kutsuda SOS signaali abil appi lehetäivamplasi. PUTUKAD · Tiivulised sipelgad ajastavad oma pulmalennu tavaliselt
arusaamu ei tohi avalikustada ilma nende nõusolekuta. 17. Milleks on inimesele vaja närvisüsteemi? Närvisüsteem aitab meil ümbritsevat maailma tajuda ja sellega kohaneda. Kõik meie tegevused, ka lihtsana näivad (nt. hingamine, nägemine jne.), on koordineeritud närvisüsteemi poolt. 18. Millest koosneb närvisüsteem? Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ning gliiarakkudest 19. Kuidas liigub info neuronite sees ja nende vahel? Neuroni sees toimub info liikumine elektriimpulssidena, neuronilt neuronile aga keemilisel teel. Elektriimpulss liigub närvis väga kiiresti - umbes 100 m/s. Üksteisega suhtlevad närvirakud keemiliste ainete teel, mida nimetatakse virgatsaineteks ehk neurotransmitteriteks 20. Mis on sünaps? Seda kohta, kus toimub närviimpulsi ülekandmine ühelt neuronilt teisele, nim. sünapsiks 21. Mida ühendavad närvid? Närvid ühendavad närvilõpmeid lihastes, meeleelundites (silm, kõrv, nahk) ja siseorganites pea ja seljaajuga. 22
annaabi.ee 
