tuhmunud ning kõik tundus täiesti loomuliku asjade käiguna. See igavene rahulolematus, püüdlemine uute eesmärkide poole on tegur, mis viib inimkonda edasi. Meenutagem vaid Thomas Alva Edisoni, kes oleks võinud väga vabalt pärast fooliumplaadimängija leiutamist jääda pensionile ning nautida saadud raha eest elu, tema aga töötas palavikuliselt edasi, sõnades, et pärast surma on tal aega küllaldaselt puhata ning leiutas lõpuks hõõglambi, tänu millele elektrifitseeriti kodud esimest korda. Sõdasid ning konflikte põhjustab rahulolematus mingisuguse olukorraga - see on inimhingele niivõrd tavaline. Ometigi on rahulolematus ikka ja jälle inimkonna arengule kaasa aidanud, sest tähtsaid avastusi ja otsuseid tehakse tavaliselt siis, kui raske olukord on pealesunnitud ning sellest pole väljapääsu. Sõdade vajalikkuse kohta võib tuua palju argumente. Karl Suur pani oma edukate sõdadega alguse kolmele suurele Euroopa riigile
jooke. Riikidest oli sisseveo alal esikohal Saksamaa, kelle arvele langes 30%. Kaupu toodi sisse ka Nõukogude Liidust, USA-st, Inglismaalt Rootsist, Soomest ja mujalt. Transport Transpordis pandi 1929. aastail suurt rõhku raudteede ehitamisele. Ehitati juurde kitsarööpmelisi haruteid sealhulgas Sonda - Mustvee, Lelle - Pärnu ja Rapla - Virtsu tee. Uue laiarööpmelise teena valmistati 1931. aastal Tartu - Petseri liin. 1924. aastal elektrifitseeriti Tallinn Nõmme - Pääsküla liin. Mootorsõidukite arv on kasvanud pidevalt kõikidel aastatel, v.a. kriisiaastad. Autode arv kasvas Eestis 1922. - 1939. aastal 473-lt 6512-le, nende hulgas veoautode arv 195-lt 2476-le. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk, üldpikkusega 5008 km. Liinide arv ulatus 1000-ni. 1938. aastal olid need arvud vastavalt 6648 ja 132. Autobussiliinide pikkus ületas raudteede pikkuse 3,8 korda. 1938/39. a. liikles
annaabi.ee 
