Põlevkivi 4 5 6 7 8 9 1 2 3 10 Joonis 1. Põlevkivikolde TP-101 ja selle suitsugaaside trakti skeem koos tuha proovivõtu kohtadega (Eesti Elektrijaam): 1. Koldetuhk 6. Elektrifilter I väli 2. I gaasikäik (auru ülekuumendi) 7. Elektrifilter II väli 3. II gaasikäik (ökonomaiser) 8. Elektrifilter III väli 4. Tsüklon 9. Elektrifilter VI väli 5. Elektrifiltri eelkamber 10. Lendtuhk Tabel A Emiteeritavate raskmetallide kogused tuhavoogudes
docstxt/125910246486650.txt
53. Tsirkuleeriva keevkihiga põlevkivil-aurukatel 215 MW elektrilise võimsusega energiaplokile. Katla nominaalne aurutootlikkus on 90 kg/s, auru rõhk, 12,74 MPa, temperatuur 535 ºC, toitevee temperatuur ökonomaiserisse sisenemisel 250 ºC 1 kütuse punker; 2 kütuse söötja; 3 kolderest; 4 koldekamber; 5 separatsioonikamber; 6 keevkiht-soojusvaheti; 7 separaator; 8 auru ülekuumendi; 9 ökonomaiser; 10 õhueelsoojendi; 11 elektrifilter. Keevkihtpõletamine rõhu all Rõhu all töötav keevkihtkolle on paigutatud terasest kõrgsurve mahutisse. Selles mahutis paiknevad ka kuumade koldegaaside puhastusseadmed (tsüklonid). Kütuste põletamine rõhu all olevas keevkihis võimaldab energiat toota kombineeritult. Koldest väljuvad rõhu all olevad gaasid puhastatakse tuhaosakestest, leelismetallidest ja teistest lisanditest. Kuumade gaaside
osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1
osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1
liikudes jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Jõud tekitab kiirenduse, kiiruse kasvades suureneb aga liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla: - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside märgpuhastus Kui gaasi jahtumine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud, võib gaasis dispergeeritud tolmu- või vedelikuosakesi eraldada ka gaasi pesemisega märgpuhastusseadmetes. Gaasi ja vedeliku kontakt tekib mööda püst- või kaldpinda voolava vedelikukelme pinnal (kelme- ehk täidistolmupesurid), vedelikutilkade pinnal (pihustuspesurid) või gaasimullide pinnal (vaht- tolmupesurid). Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest. Viimase suurendamiseks
jõuaks osake sadeneda ja liibuda pinnale ega läheks õhuga kaasa. Ühelt poolt tekitab jõud kiirenduse, teisalt kiiruse kasvades suureneb liikumistakistuse jõud. Nende kahe jõu tasakaalustumisel muutub osakese kiirus konstantseks. Jõud, mis muudab osakese liikumissuuna erinevaks õhu liikumise suunast juhib osakese õhuvoolust välja võib olla - Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. Gravitatsioonsadestus ja aparaadid Aerosooli osakeste vertikaalsadenemise kiiruse määravad raskusjõu ja liikumistakistuse tasakaalutingimused. Lihtsamal juhul on osakese sadenemiskiirus arvutatav Stokes' i võrrandiga mis kehtib laminaarses sadenemisreziimis osakestele diameetriga kuni 0,1 mm. V = [d2 (- o)g]/18 µ V - sadenemiskiirus, m/s , 0 - osakese ja sadenemiskeskkonna tihedus, kg/m3 µ - keskkonna viskoossus sadenemise temperatuuril, Pa*s.
annaabi.ee 
