Vastutasuks saab Jaapani firma 10 miljonit AAU-d ehk saastekvoodi ühikut. (5) Autofirma tarnib küll eestisse tuhatkond autot, millest 507 autot lähevad lepingu alusel otse riigikasutusse, kuid ülejäänud autod lähevad müüki huvitatud eestlaste vahel. Autode ostust üle jäänud raha eest toetataksegi eraisikuid, kes soovivad elektriautot soetada. Toetust saavad umbes 500 esimest elektriauto ostjat. Kõik toetust saavad isikud kohustatakse elektriautole ostma ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrit. Niivõrd suuremahuline elektriautode kasutuselevõtt toetab otseselt Eesti eesmärki saavutada transpordisektoris 2020. aastaks vähemalt kümneprotsendine taastuvenergia kasutamine.(5) Eestit katva elektriautode kiirlaadijate võrgustiku rajab ja hakkab käitama ABB kontsern koos oma koostööpartneritega. Kiirlaadimisvõrgu ehitus algab tõenäoliselt suvel. Maanteede äärde rajatakse
kiirlaadijat ning tootjad akutehnoloogiat edasi arendavad. Nii võib öelda, et tulevikus elektriautode olukord paraneb, kuid tänasel päeval on sellel miinuseid rohkem kui plusse ja hetkeseisuga see tavaautost paraku parem ei ole. 19 KOKKUVÕTE Elektriauto koosneb põhiliselt kolmest komponendist- mootor, mis annab jõudu, kontroller, mis kontrollib võimsust ja aku, mis on elektriautole kütuse eest. Masinaid on saada ka erinevate tehniliste näitajatega, alates väiksest linnaautost kuni luksusautoni. Kõige rohkem arengut ootav osa on aga aku. See jääb küll bensiinimootoriga auto sõiduulatusele veel kõvasti alla, kuid on sellega võrdväärseks saamise poole teel. Akude laadimine on võimalik nii kodus kui ka avalikes jaamades. Tänu jaamade arvu kasvamisele muutub ka laadimine lihtsamaks. Samuti on ka erineva energia tiheduse ja võimsusega akusid