Metallide üldised omadused: välisel elektronkihil enamasti vähe elektrone; aatomite raadius suhteliselt suur; väike elektronegatiivsus; reaktsioonides loovutavad elektone, ühendites pos. oa. aste;metalne läige; enamik hõbevalged; kristalne struktuur; plastilised; head elektri- ja soojusjuhid; enamik rasksulavad; suur soojuspaisumine; leelismetallid on pehmed. Reaktsiooni kiirus lähtainete reageeriminise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reak. kiirus kasvab: temp. tõusmisel, reageerivate ainete segamisel ja tahke lähtaine
summaga ning kehal ei ole elektrilaengut ehk öeldakse, et keha on elektriliselt neutraalne. Keha on pos laetud kui tal esineb elektronide puud jääk. Keha on neg laetud kui kehal on liigseid elektrone võrreldes normaalse olekuga. Kehad elektriseeruvad ainult siis kui nad saavad juurde või kaotavad elektrone. Kehade elektriseerimisel ei tekitada juurde elektrilaenguid vaid neid jaotatakse ümber. See tähendab, et osa elektone läheb üle ühelt kehalt teisele. Maandumine nim laengu üleandmisel laetud kehalt laadimata kehale jagunemist Kui aga teine laadimata keha on tunduvalt suurem kui laetud keha, läheb laadimata kehale üle ka suurem osa laengust. Mida suurem on keha, millele laeng antakse seda suurem osa laengust üle kandub. Sellele põhimõttele ongi rajatud maandamine ehk laengu üleandmine maale. Iga keemilise elemndi aatomi ehitust saab iseloomustada üldkujul VIHIKU TEKST see X ja värk
Ioonvõrega ainetes ei ole molekule. Teeme näiteks NaCl ioonivõre moodustumise: Aatom Na+11| 2)8)1 aatom Cl +17 | 2)8)7) Na + Cl - naatriumkloriid Na + Cl Na +ioon Cl ioon +ioon Na+ +11| 2)8) -ioon Cl- +17| 2)8)8) Elektroodid + ja +katioon (liigub katoodi suunas -) -anioon (liigub anoodi suunas + ) Kovalentne side Tekib lähedaste omadustega mittemetalli aatomite vahel. Elektronegatiivsus aatomi omadus, võime siduda elektone tuuma ümber. Metalli aatomitel on suhteliselt väike elektronegatiivsus ja mittemetallide aatomitel on suhteliselt suur elektronegatiivsus. Kovalentse sideme moodustamisel osalevad aatomite väliskihi elektronid. Kovalentne side saab tekkida alles siis kui aatomid lähenevad üksteisele nii, et nende väliskihid kattuvad ja seetõttu tekib aatomitel ühine elektronide orbiit. Ühise elektronide orbiidi tekkimise tõttu saavad väliskihtide elektronid käia ümber
5. Kontroll lugeda üle, kas aatomite arvud on võrdsed võrrandi vasakul ja paremal poolel. Ioonkujul redoksvõrrandite tasakaalustamine A. Happelises keskkonnas võib vajaduse korral lisada vesinikioone ja vee molekule: 1. Määratakse oksüdeerija ning redutseerija ning nende oksüdatsiooniastmed; 2. Tasakaalustatakse poolreaktsiooni võrrandid lisades võrrandisse vajadusel H2O ja H+. Et poolreaktsiooni võrrandis oleks mõlemal pool võrdusmärki laengud võrdsed, lisame elektone. 3. Loetakse kokku liidetud ja loovutatud elektronid; Koefitsiendid oksüdeerija ja redutseerija ning oksüdatsiooni-reduktsiooni produktide ette pannakse selliselt, et liidetud ja loovutatud elektronide arvud oleksid võrdsed; 4. Liites poolreaktsioonivõrrandid saadakse summaarne võrrand. Summaarse võrrandi juures tuleb jälgida, et koefitsiendid oleksid võimalikult väiksed. B. Aluselises keskkonnas võib vajaduse korral lisada hüdroksiidioone ja vee molekule: 1
annaabi.ee 
