Hõõrdekao põhjus tekib masina laagrite hõõrdest. Elektrimootorite talitusviisid Töömasinad on tavaliselt erineva talitusega, milles peab olema elektrimootorid kui täiturmehhanismid õigesti valitud. Sõltuvalt oludest võib muutuda töömasina koormus, pöörlemiskiirus, pöörlemissuund. Ka nende muutustega peavad mootorid tagama õige töö. Talitused võivad olla järgmised: ühtlasel püsikiirusel pööreldes ventilaator, ketassaag, elektertransport, muutuva kiirusega pööreldes, kõvaketas muutuva kiiruse- ja pöörlemissuunaga tõstemehhanismid: kraanad, liftid, robotid. ühtlaselt sirgjooneliselt konveier perioodiliselt edasi – tagasi, trükkimisseadmed mitteperioodiliselt edasi tagasi, elektriline roolimehhanism autodes, positsioneerimisseadmed. Teatud hulga soojuse vabanemisel, tõstab see igal mehhanismil osade temperatuuri, näiteks täiturmehhanismide puhul
Kõik seadmed on varustatud anduritega, mis edastavad regulaatorile infot süsteemi oleku kohta. Regulaator võrdleb omavahel anduritelt saadud väärtusi sisendsignaalidega ning juhib sellele vastavalt jõupooljuhtmuundurit. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes, nt ventilaatorid ja pumbad, kasutatakse elektriajamite kiiruse ja momendi juhtimiseks avatud juhtimissüsteemi (ilma tagasisideta anduritelt). Elektriajamite peamisteks rakendusaladeks on tööstus, energeetika ja elektertransport, kuid nad leiavad kasutust ka kodumajapidamistes nt külmutites (kompressorid), ventilaatorites, pesumasinates, segistites (mikserid). Tänapäeval tarbitakse umbes 60% toodetud elektrienergiast elektriajamite poolt. Et paremini aru saada elektril töötavatest täiturmehhanismidest käsitletakse esialgu lihtsamaid elektrotehnika aluseid ning seejärel kirjeldatakse kolme tihti kasutatavte elektriliste täiturite (diood, transistor ja türistor) tööpõhimõtet. 3.2. Alalisvool
annaabi.ee 
