Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama elektrivälja. Neutraalne piirkond- pooluste vaheline ala, kus magnetomadused puuduvad. 15. Kuidas erinevad magnetid üksteist mõjutavad? Sama laenguga kehad tõukuvad teineteisest, sama laenguga tõmbuvad. 16. Kus esineb magnetväli? Millal on vooluga juhtmete vahel jõud max., millal min., millal tõmbuvad, tõukuvad? Magnetväli esineb iga liiki elekrtivoolu ümber, ehk kõikjal, kus on tegemist laetud osakeste liikumisega. 17. Ülesanne. 18. Ampere’i seadus (VÜT) Ampere seadus -> jõu suuna määratus. Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud F on võrdne magnetinduktsiooni B , voolutugevuse I, juhtmelõigu pikkuse L ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin a. Jõu suuna määrab vasaku käe reegel. Magnetjõud suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga. 19
Lühis (inglis short-circuit, saksa Kurzschluß, soome oikosulku) on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. MAGNETISM 1.Magnetism 1. Magnetväli on üks mateeria vorme. Magnetväli esineb iga liiki elekrtivoolu ümber, s.t. kõikjal, kus on tegemist laetud osakeste liikumisega. Magnetvälja tähtsaim omadus on see, et ta avaldab mõju vooluga juhile. 2. Magnetjõududeks nimetatakse vooluga juhtide (liikuvate elektrilaengute) vahel mõjuvaid vastastikkuseid jõude. 3. Püsimagnetiteks ehk magnetiteks nimetatakse kehasid, mis säilitavad oma magneeditud oleku pikemaks ajaks. Nende magnetvälja tekitavad aine aatomisisesed elektrivoolud
annaabi.ee 
