konfiguratsioon või kare pind, kommutaatori pinna mustumine, isolatsiooni välajulatumine kommutaatori lestade vahelt, harjatraaversi, -varda (-sõrme) ja hoidjate ebadihe kinnitus ning ka teised puudused, mis on tekkinud masina ekspluatatsioonil. Nendel põhjustel katkebkontakt harja ja kommutaatori vahel, mis põhjustab sädelemise. Potensiaalsed pinge kommutaatori naaberlestade vahel ületab lubatud piirid. Sellisel sädelemisel võib tekkida elekikaar, mis on ohtlik. Kommutatiivsed põhjused on tingitud füüsikalistest protsessidest, mis tekivad masinas ankrumähise seksioonide üleminekul ühest rööpharust teise. Tugev sädelemine põhustab harjade põlemist ja kommutaatori mustumist, mis soodustab sädelemise tugevnemist. Samas tekitab see raadiohäireid. Parema kommutatsiooni saamiseks on otstarbekas kas. Kõvu (süsigrafiit-, grafiit- või elektrografiit-) harju, sest need tagavad kõige suurema
või kare pind, kommutaatori pinna mustumine, isolatsiooni välajulatumine kommutaatori lestade vahelt, harjatraaversi, -varda (-sõrme) ja hoidjate ebadihe kinnitus ning ka teised puudused, mis on tekkinud masina ekspluatatsioonil. Nendel põhjustel katkebkontakt harja ja kommutaatori vahel, mis põhjustab sädelemise. Potensiaalsed pinge kommutaatori naaberlestade vahel ületab lubatud piirid. Sellisel sädelemisel võib tekkida elekikaar, mis on ohtlik. Kommutatiivsed põhjused on tingitud füüsikalistest protsessidest, mis tekivad masinas ankrumähise seksioonide üleminekul ühest rööpharust teise. Tugev sädelemine põhustab harjade põlemist ja kommutaatori mustumist, mis soodustab sädelemise tugevnemist. Samas tekitab see raadiohäireid. Parema kommutatsiooni saamiseks on otstarbekas kas. Kõvu (süsigrafiit-, grafiit- või elektrografiit-) harju, sest need tagavad kõige suurema üleminekutakistuse.