2) Ca 50 eKr sündinud Propertius ja Tibullus, alustasid oma loominguga veel vabariigi ajal. 3) Ovidius, u 10 aastat Propertiusest ja Tibullusest noorem, juba keisririigi meeleolude mõjud 4) Nn. Corpus Tibullianum: eri luuletajate tekstid, epigoonlike joontega. Siia kuulub oletatavalt naisautor Sulpicia. Ühisjooned kreeka eleegiaga 1) meetrum eleegiline distihhon (antiikajal oli sageli zanrimääratluse aluseks meetrum) 2) eleegiku eneseteadvus, täisväärtusliku luuletaja doktriin 3) manitsus ja üleskutsemotiivid (kreeklastel võitluseks isamaa eest, Roomas sooviga võita oma armastatu poolehoid) 4) (armu)kannatuse ja kurbusemotiivid 5) erootiliste müütide jutustamine Rooma armueleegia teemad 1) Luuletaja armumine ja armastus a) Armastus kui püsiseisund (foedus aeternum), igavesti kestev suhe armastatuga. b) Armastus kui eluviis, eleegiku igapäevategevus
kui raamatutes. 119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja armueleegia tekke ühiskondlikud taustapõhjused? Rooma armueleegia peamised esindajad olid Gallus, Propertius ja Tibullus, Ovidius. Peateemaks oli zanrist nimest mõistetavalt luuletaja armumine ja armastus. Armastust käistleti kui püsiseisundit igavest liitu mehe ja naise vahel, analoogiliselt abielule, mis sõlmitakse kogu eluks, peab ka eleegiku mitteabieluline suhe oma armsamaga kestma surmani. Armastuses nähti ka eluviis, mis on võrdne teiste Rooma ühiskonnas normaalseks peetud eluviisidega. Eleegikud ei leidnud tavapärastest elukutsetest mingit rahuldust, kuigi need olid Roomas kõrgelt hinnatud (sõdur, kaupmees vms), vaid lõid endale ise igapäevategevuse armuvõitluse. Armastus oli kui orjus. Eleegik, kes on reeglina oma armastatust kõrgemal
annaabi.ee 
