Herakleitos ja 5. saj. materialistlikud filosoofid - Erinevalt eleaatidest käsitas joonlane Herakleitos maailma olemust tema igavese muutumisena, vastandite ühtsuse ja pideva võitlusena, mis toimub ühtse, kõiki nähtusi hõlmava seaduse (logos) järgi. Materialist Herakleitos oli antiikfilosoofia objektiivse dialektika silmapaist- 2 vaimaid esindajaid. Koos eleaatidega möönsid Empedokles, Anaxagoras ja Leukippos maailma muutumatu algaine olemasolu. Ent koos Herakleitosega olid nad arvamusel, et reaalne maailm on liikuv, arenev ja paljuslik, ning seletasid seda elementide (Empedokles) , homoiomeeride (Anaxagoras) või aatomite (atomistid) ühinemise ja eraldumisega. Selle ajastu materialismi arengu ühiskondlik ja majanduslik alus oli orjandusliku demokraatia õitseng. Ateena, kes saavutas pärast Pärsiaga peetud sõdu
Jällegi, kui eeldada, et teepikkused on lõputult jagatavad, hakkab vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel küll pidevalt kahanema, kuid ei muutu kunagi olematuks. Seega kiireim kreeklane (Achilleus) ei suuda järele jõuda aeglaseimale loomale (kilpkonnale), mis on muidugi absurdne väide. Absurdsus tekib aga ainult siis, kui eeldada liikumise olemasolu. Järelikult, pole mingit reaalset liikumist, nagu Parmenides oligi õpetanud. Eleaatidega tuleb kreeka filosoofilisse mõtlemisse midagi uut, kuivõrd oleva ühtsuse probleemi ei käsitle nad enam mitte genesis`e vaatekohalt nagu joonlased. Oleva ühtsusprintsiip pole neil enam ühtlasi ka maailmaarengu algus. Küsimus maailma algusest kuulub oma tüübilt pigem loodusteadusliku mõtlemise juurde. Filosoofiline küsimus on küsimus oleva ühtsusest. Parmenides lahutab need kaks küsimust, mis seni olid ühtesulanuna maailmamõistmisliku teoretiseerimise keskmes.
annaabi.ee 
