et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, lause keskmes on eldis ehk tegusna prdeline vorm (Aksel sb pirukat). Lauselhend- eldiseta snarhm, mille peasnaks on tegusna kndeline vorm, kige sagedamini nud-, tud-kesksna, des- ja mata-vrom (Ked pestud, istuti lauda). Lihtlause- lause, mis vljendab hte tegevust ja milles on ks eldis (Isa triigib). Liitlause- lause, mis vljendab kaht vi enamat tegevust- lauses on kaks vi enam eldist (Vend luuletab, de puurib). Lisand- nimisnaline tiend, mis vljendab lauses phisna mistet teis(t)e sna(de)ga (Kooli majandusjuhataja Malle ostis vrvi).
kellaaeg on üks hetk päevast, mahub teise sisse, seega koma ei ole) • Ametlikus keeles kasutatakse määruesid nimetavas käändes (nt CV) ja sel juhul eraldatakse määrused alati komaga. nt Marit Tarkin, 07.10.2014, Kuressaare Gümnaasium • Erinevaid määruseid (aeg – millal?, koht – kus?, viis – kuidas? jne) omavahel komadega ei eraldata. nt Olen sündinud Kuressaares 5. märtsil. II LAUSELÜHENDID Lauselühendid on öeldiseta sõnarühmad, mis tervikuna on lauses määruse rollis. 1. nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse ALATI KOMAGA. nt Kogu töö edukalt lõpetanud, läksin koju venda hoidma. nt Kõik õpilased, edukalt töö sooritanud, läksid sööklasse. nt Kogu söök söödud, mindi õlut jooma. 2. des- ja mata-lauselühend (NB! Tuleb jälgida põhisõna asukohta lauselühendis) • Kui des- ja mata-vorm on lauselühendis esimeseks sõnaks, siis tuleb aluselühend
annaabi.ee 
