Inimeste eluiga hakkas pikenema. Toitu oli varasema ajaga võrreldes märksa enam ja kui enne paljud vastsündinud lapsed surid toidunappuse tõttu, siis nüüd laste suremus vähenes. Elanikkonna arvu suurenedes jäi vabu maid järjest vähemaks. Suured metsamassiivid, kus oli hea küttida, muudeti põllumaaks. Üha sagedamini tuli hakata kasutama sama maatükki põlluks. Kujunes välja mitmeväljasüsteem ja viljavaheldus. Tihtipeale toimisid kõik elatusviisid ka ühes ühiskonnas, nagu ka tänapäeval. Kõik need arenesid omamoodi ja arendasid ka muid elualasid.
Abielu kui majanduslik tehing Pruudiluna - traditsiooniliselt maksab mees naist võttes pruudi isale pruudimaksu kas rahas või kariloomades. Lapseluna – kui naine osutub viljatuks, tuleb naise perekonnal võlg tagasi maksta. Kaasavara – naine kaotab abielludes pärimisõiguse ning saab siis selle eest kaasavara. Kaudne kaasavara – mehepoolne rühm annab kaasavara, mitte ei maksa pruudiluna. Abielueelne leping Loeng 4. Elatusviisid ja majandus Majandussüsteem Tootmine (production) Tarbimine (consumption) Jagamine ja jaotamine (exchange and distribution) Peamised elatusviisid Küttimine (kalastamine) ja korilus – väiksemate loomade küttimine. Koriluse korras kogutakse taimi, lindude mune, mett, marju. Tänased kütid ja korilased elavad siiski just tänases keskkonnas, nende ühiskond on kujunenud vastusena tänastele oludele. Küttimine ja korilus kui äärmuslikult raske eluviis
annaabi.ee 
