mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 8000 ek 4000 ek 1100 ek 500 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus 4. Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis? Mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele.
mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 9700 ek 4000 ek 1100 ek 450 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis? Ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele
Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikeseid tööriistu. Vastavalt kujule tarvitati neid kas lõikumiseks, kraapimiseks või puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Kivikirved olid ebakorrapäase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud oli neil vaid tera. Silmaauke neil ei olnud ja kirves seoti puuvarrse külge nahkrihmaga. Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde. Jahil kasuati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid mitmesugused püünised ja lõksud.
Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikeseid tööriistu. Vastavalt kujule tarvitati neid kas lõikumiseks, kraapimiseks või puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Kivikirved olid ebakorrapäase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud oli neil vaid tera. Silmaauke neil ei olnud ja kirves seoti puuvarrse külge nahkrihmaga. Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde. Jahil kasuati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid mitmesugused püünised ja lõksud
annaabi.ee 
