aastal Monte Cassinos kloostri ja pani selle jaoks kirja ühiselureeglid, mida tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Iga kloostrisseastuja pidi tõotama, et ta ei lahku kloostrist, järgib kloostrireeglit ja on kuulekas kloostri ülemale ehk antile. Munkade elu kulges rangelt kindlaksmääratud päevakava järgi, milles oli suur osa ajast hõivasid palved ja jumalateenistused. Ent erinevalt tollastest Egiptuse ja Süüria munkadest pidas Benedictus munkade puhul väga oluliseks ka elatumist oma enda käte tööst. Peale selle nõudis mungaelu pidevat vaimset tööd. Benedictuse reegel nägi ette 2-3 tundi vaimuliku kirjanduse lugemist päevas. Kõik alla 50-aastased kloostriasukad pidid lugema õppima. Igal kloostril oli oma raamatukogu, kool ja kirjutustuba. Kloostrite tähtis ülesanne oli ka vaeste eest hoolitseda. Tänu Rooma paavsti toetusele muutus Benedictuse reegel peagi Lääne-Euroopas üldiseks ning 9. sajandil tehti see kõikidele kloostritele kohustuslikuks
üleminek põllumajandusele Välja toodud mitmeid põhjusi: • Rahvastikukasv • Mugavus Neoliitikumile iseloomulik veel • Kivilihvimine • Puurimine: varreauguga kirved nn Ida-Euroopa neoliitikum: alguspunkt keraamika kasutusele-võtt (Eestis ca 4900 eKr) Viljakasvatuse algus Üleminek viljelusmajandusele hõlmas mitmeid etappe, millest kõik ei toonud kaasa viljakasvatusest elatumist. a) – seemnete külvamine, järjepidevat kasvatust ja teadlikku valikut ei kaasne; c) teadlik valik, mis toob kaasa põllumajanduslikult kasvatatavate liikide eristumise looduslikult kasvavatest; e) liigiomaduste muutused sõltuvalt looduslikest teguritest, valitud tunnuseid kandvate geenide muutustest jne; f) – “kodustatud” liikide seemnete liikumine teistesse asulatesse, mis jätab mulje kiirest põllumajandusesele üleminekust. Põhja-Euroopa peamised neoliitikumi kultuurid
annaabi.ee 
