Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Paragraaf 101 ütleb, et igakuine elatusraha suurus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Kohus võib elatise välja mõista ka kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Elatissumma kindlaks määramisel on otsejoones sugulastel kohustus anda teavet oma sissetulekute ja varade kohta ning nõudmise korral tuleb ka esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid. Eestis on väga palju lapsevanemaid, kes ei maksa oma lastele elatusraha. Eesti Riigi põhiseadus ütleb, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all [§ 27]. Lõike 3 alusel on vanematel kohustus hoolitseda oma laste eest
vajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg-s 2 on sätestatud, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Juhul, kui Kristoferi ema ehk Malle ei oska oma poja ülalpidamiseks vajalikke kulutusi kohtus selgitada, määrab kohus ette elatissumma suuruse arvutamise alused vastavalt PKS § 101 lg- le 2, kuid see ei või kindlasti olla väiksem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Lähtudes Riigikohtu otsuse 3-2-1-160-12 p-st 1713 tuleb elatise suuruse arvutades järgida tasakaalu lapse vajaduste ning vanema võimaluste vahel
annaabi.ee 
