arusaamatus. Weizenbergi õpingud akadeemias olid kriitilised, kuna ta ei allunud juhendaja nõudmistele ja käitus liialt iseseisvalt. Tal tuli lahkuda. Ta elas veel paar aastat Peterburis, et edasi töötada ja hiljem Berliini sõita. Selle ajaga tegi ta päris palju skulptuure, mida ta müüs. 1869 või 1870. aastal sõitis Weizenberg Eestisse. 6 1870. aastal reisis Weizenberg Saksamaale, et õpinguid jätkata. Et kindlustada end elatisega, otsis ta tööd. Lõpuks sai ta tööd Johann Christian Hirti käest. Julgustatud väljavaatest Hirti juures teenistust saada, otsustas Weizenberg astuda Müncheni Kunstide Akadeemiasse. Ta hakkas Professori Widnmanni juhatusel modelleerima. Esimene skulptuur, mis tal valmis seal oli ,,Kahetsev Magdaleena". Pärast seda tekkis tal paus õppetööst, kuna Hirt kutsus ta tööle. Münchenis õppis kujur selgeks tantsimise ja uisutamise.
Linnade kõrval kujunesid juba Rootsi ajal olulisteks kauplemiskohtadeks maalaadad, millest tuntuim oli Tartus peetav nn saksa laat. Käsitöö: Linnakäsitööd jäi mõjutama tsunftikord. Tsunftid muutusid järjest suletumateks, meistrite arv oli ette määratud ning selleks, et saada tsunfti liikmeks tuli oodata mõne meistri surma. Nii kujunes välja igavese selli seisus. Tsunftikäsitööliste kõrval tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. Et kohalikke kaupmehi elatisega kindlustada, anti neile 2 Eesti 18. sajandil kaupade ülesostmise ainuõigus, teised tohtisid kaupu osta vaid oma tarbeks. Asehalduskorra kehtestamisega anti õigus käsitööga tegeleda kõigil soovijail. Manufaktuurid 18. sajandil: Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, mille toodang jõudis vaid lähemasse ümbruskonda. 1734. aastal
annaabi.ee 
