Dotatsioonide tõttu toodetakse palju rohkem, kui rikkad riigid ise vajavad ning osa toiduainetest paisatakse maailmaturule (sh arengumaadesse), surudes seal hinnad alla. Arenenud riikide kunstlikult madala hinnaga suretab välja arenenud riikide farmereid. Või näiteks arenenud riikide armastus biokütuse vastu: selleks, et täita 50- liitrine autopaak biokütusega, peab ümber töötama 200 kilo maisi. On riike, kus sellise viljakogusega saab elatatud üks inimene terve aasta jooksul (ja teistes riikides saab sama vilja jõul paar korda Tallinnast Tartusse sõita). Seitse põhjust Näljahäda on tekitanud ka toidu järsk kallinemine viimase aasta jooksul. Põhjuseid võib tuua välja seitse. Esiteks nafta ja gaasi hindade tõus, mille tulemusel muutub kulukamaks ka põllumajanduses töötavate masinate käigus hoidmine. Teine põhjus on seotud esimesega: suure energiatarbimisega riigid
Karl Ristikivi, Kalju Lepik, Raimund Kolk. Kirjanduselu keskuseks kujunes Rootsi. 1945-51 tegutses kirjastus Orto, mis hiljem asus ümber Kanadasse. Kõige rohkem on algupärast ilukirjandust välja andnud kirjanike aktsiaseltsina rajatud Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis alates 1951 tegutses B. Kangro eestvedamisel Lundis. Kuna lugejaskond oli piiratud, saadi autoreile maksta vaid sümboolset honorari, kirjutamisest end ei elatatud. Kirjanduslikest ajakirjadest on olulised Tulimuld ja Mana, ilmus ka eestikeelseid ajalehti. Enamik Rootsis elavaid autoreid kuulub Rootsi Kirjanike Liitu, mis tähendab eelkõige teatud majanduslikku kindlustatust (stipendiumid, pension). Luule Vanem põlvkond: Gustav Suitsu "Kogutud luuletused" (1959), Marie Underi viimased kogud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail", Henrik Visnapuu pagulasluule ("Tuuline teekond", "Esivanemate hauad", "Mare Balticum") on enamasti poliitiline isamaalüürika.