5 0,025 0,00617 0,067 5 Koostame graafiku Graafiku järgi otsustades on kummipaela elastsuspiirkond kuni 0,054 m. Mõõtmistulemuste põhjal omab kummipael oma elastsuspiirkonnas vähest jäikust. Analüüsime jäikuse määramise täpsust 2 mm viga 67mm-lisest pikenemisest. (2mm x 100% ) / 67mm= 5% 5ml mõõtmisviga 100 milliliitrist moodustab (5ml x 100% ) / 100 ml = 5 % 5 % + 5% = 10% Seega tuleb jäikuse mõõtmisveaks 10% jäikuse suuruseks arvutatud väärtusest.
5. 0,5 0,5 * 10 = 5 2,9 / 100 = 0,029 6. 0,6 0,6 * 10 = 6 3,9 / 100 = 0,039 6. 1 Fe N 6 5 4 3 2 1 l 0,002 0,005 0,011 0,02 0,029 0,039 m 7. Kummipaela elastsuspiirkond on 0-3,9 cm, 6 N suuruse jõuga on kummi elastsuspiirkond ammendatud. 8. Kummipael omab oma elastsuspiirkonnas jäikust suurusega 6 N/m. 9. 1 millimeetriline viga 50 mm-lisest pikenemisest on 1 mm * 100 % / 50 mm = 2 % ning 5 ml mõõtmisviga 100 milliliitrist moodustab 5 ml * 100 % / 100 ml = 5 %. Kokku saan 2 % + 5 % = 7 %. Seega tuleb jäikuse mõõtmisveaks 7 % jäikuse suuruseks arvutatud väärtusest. 2
o I = 4,18 . 6. Deformatsioonid. · Tahke keha elastne ja plastiline deformatsioon. o Elastne deformatsioon selline deformatsioon, kus keha täielikult taastab oma kuju mõjuvate jõudude lakkamisel. o Plastiline deformatsioon selline deformatsioon, kus keha ei taasta oma esialgset kuju mõjuvate jõudude lakkamisel, keha jääbki suuremal või vähemal määral deformeerituks. · Hooke'i seadus. o Elastsuspiirkonnas on keha väikeste deformatsioonide suurus võrdeline mõjuva jõuga l = k F , l- vedru pikkuse muut, k-võrdetegur, F- jõud. o Suurte deformatsioonide korral Hooke´i seadus ei kehti. · Deformatsioonide põhiliigid. o Venitus kaks samasihilist, teineteisest eemale suunatud jõudu. o Surve kaks samasihilist, teineteise poole suunatud jõudu. o Nihe kaks paralleelset jõudu (kas teineteise poole või eemale), mis ei asu
Elastsus ja jäikus. Proportsionaalsuse piir Proportsionaalsuspiir Jäävpikenemine Pinge Elastsuspiirkond Tugevuspiir Pikenemine Varda deformatsiooni nimetatakse suhteliseks pikenemiseks, mis määratakse proovikeha pikkuse juurdekasvu (pike) ja tema algpikkuse suhtega. L Venivus - = L Elastsuspiirkonnas saab igale materjalile määrata materjali iseloomustava suuruse E (elastsusmoodul). E iseloomustab materjali elastsust, mida määratakse pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhtega, eeldades, et kehtib proportsionaalsus. Teoreetiliselt võib öelda, et E on selline tõmbepinge, mida oleks vaja rakendada, et tõmbekoormuse all olev varras pikeneks kaks korda. Puidu elastsus sõltub puuliigist, tihedusest, niiskuse
Superpositsiooniprintsiip Vaadeldes mitme laineallika tekitatud lainete levimist veepinnal, võime veenduda, et lained läbivad üksteist, ilma et nad seejuures üksteisele mingit mõju avaldaksid. Samuti ei mõjuta üksteist erinevad helilained. Orkestri mängimisel ei sega viiuliheli trompeti- ega trummiheli levimist. Iga pilli heli tuleb kuulajani täpselt sellisena nagu oleks see pill ainsaks heliallikaks. See katseliselt kindlakstehtud fakt on seletatav asjaoluga, et elastsuspiirkonnas ei mõjuta tõmbe- ja survedeformatsioon ühes suunas nende kehade elastseid omadusi teistes suundades. Seetõttu ei avalda mehaaniliste lainete levimine ühes suunas mingit mõju ükskõik kui suure arvu lainete levimisele teistes suundades. Igas punktis, kuhu saabuvad erinevatest punktidest lained, võrdub mitme laine mõju tulemus suvalisel hetkel nende lainete mõjude tulemuste summaga sel hetkel. Seda seaduspärasust nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks.
annaabi.ee 
