.......................................................................9 8. TÖÖDE VASTUVÕTMINE..........................................................................................................10 Lisa 1. Killustikaluse mõõtmise protokoll.................................................................................11 Lisa 2. Kaetud tööde akti näidis................................................................................................12 Lisa 3. Elastsusmoodulite mõõtmise protokolli näidis..............................................................13 Lisa 4. Killustikaluse paksuse, laiuse, põikkallete ja loodimise protokolli näidis....................14 Lisa 5. Killustikaluse paksuse, laiuste, põikkallete, tasasuse ja loodimise protokolli näidis....16 2 1. SISSEJUHATUS
.......................................................................9 8. TÖÖDE VASTUVÕTMINE..........................................................................................................10 Lisa 1. Killustikaluse mõõtmise protokoll.................................................................................11 Lisa 2. Kaetud tööde akti näidis................................................................................................12 Lisa 3. Elastsusmoodulite mõõtmise protokolli näidis..............................................................13 Lisa 4. Killustikaluse paksuse, laiuse, põikkallete ja loodimise protokolli näidis....................14 Lisa 5. Killustikaluse paksuse, laiuste, põikkallete, tasasuse ja loodimise protokolli näidis....16 2 1. SISSEJUHATUS
kiududel teatud kriitiline pikkus. komposiidi tugevus sõltub tugevalt sellest, kui tugev on side kiu ja maatriksi vahel. lisaks peab side olema tugev, et vähendada kiu väljatõmbamist. 34. Kuidas on kiudarmeeritud komposiitmaterjali elastsusmoodul seotud komponentide elastsusmoodulitega? pikisuunas, V on ruumifraktsioon. komposiitmaterjali elastsusmoodul on selle komponentide elastsusmoodulite summa, arvestades nende ruumilist osakaalu. ristisuunas on 1/E = Vm/Em + Vf/Ef. 35. Kirjeldage lühidalt laminaatkomposiite. Milline on peamine põhjus nende materjalide valmistamiseks? Tooge näiteid konkreetsete materjalide kohta. laminaadid on kihilised seotud kiud-tugevdatud plaadid, eeliseks on ühtlane jäikus. kärgkomposiidi puhul kahe pinnaplaadi vahel on kärgsüdamik, mis suurendab tugevust ristisihis, annab vibratsioonikindlust
levinud ning võimaldab teha katseid ilma teekonstruktiooni lõhkumata imiteerides liikuva veoki ratta poolt tekitatavat koormust. Täiesti täpsete andmete saamine eeldab täpseid lähteandmeid, nende saamiseks on vajalik puurkeha või maaradari pilt, saamaks teada kihtide paksuseid. FWD-seadet on võimalik kasutada: läbivajumise väärtuste ja läbivajumiskausside kuju võrdlemiseks; kandevõime (katendi üldise elastsusmooduli) määramiseks; katendi erinevate kihtide elastsusmoodulite määramiseks. 3.4. Maaradariuuringud Maaradar on geofüüsikaline seade, mis võimaldab pideva profiilina saada informatsiooni maapinna alla jääva keskkonna kohta 3.4.1. Teede rekonstrueerimiseelsed uuringud Tee uuringul tehakse tavaliselt radarimõõtmine mõlemal sõidusuunal, lisaks on võimalik teha ka ristisuunalisi profiile. Mõõtmise tulemusena saadakse pideva profiilina informatsioon erinevate teekihtide leviku kohta
Elastsusmoodul E näitab, kui suur normaalpinge tekib aines ühikulise suhtelise pikenemise korral. Elast- susmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil esitatav kujul: n = - E . Ruumelastsusmoodul B näitab analoogiliselt, kui suur normaalpinge (rõhk) tekib aines ühikulise suhtelise ruumalamuutuse korral. Elastsusmoodulite definitsioonides eeldatakse vaikimisi deformatsiooni elastsust (kirjeldatav mõtteline katse on teostatav vaid elastsuse piirides). Võnkumine on keha perioodiline liikumine tasakaaluasendi ümber. Võnkumisel mõjub kehale tasakaalu- asendi poole suunatud jõud, mis tasakaaluasendile lähenemisel liikumist kiirendab, sellest asendist kaugenemisel aga pidurdab. Harmoonilise võnkumise korral muutub keha hälve (kõrvalekalle) tasakaaluasendist x ajas siinus- või
annaabi.ee 
