Sarkolemm moodustab kaveoole rakusisesed põiekesed, mis osalevad Ca2+ ioonide transpordis. Konktraktsioonil seondub Ca troponiini asemel kalmoduliiniga. Silelihasrakud ei väsi nii lihtsalt, suudavad seedetrakti seina toonust hoida. Silelihaskude regenereerub hästi, tekivad uued rakud. 8. loeng P. Hussar Kõhrkude (textus cartilagineus) 1. Hüaliinne kõhrkude (textus cartilagineus hyalinus) 2. Elastne kõhrkude (textus cartilagineus elasticus) 3. Fibroosne kõhrkude (textus cartilagineus fibrosus) Kõhrkoes pole vere- ega lümfisooni, see toitub osmoosi teel, sisaldab 70-80% vett, 10-15% orgaanilisi aineid, 5% mineraalaineid Kõhrkoe funktsioonid: · Toestuslik · Kaitsev(nt. liigespindadel) · Morfogeneetiline ja formatiivne (luude pikikasv ja kujunemine) Ehitus 1. Rakud: - Kondroblastid noored kõhrerakud, toodavad põhiainet ja kiude - Kondrotsüüdid küpsed kõhrerakud
Perikondril on kaks kihti, sisemine (rakurohke, palju kondroblaste) ja välimine (kiududerohke sidekude koos veresoontega). Eristuvad kondrotsüüdid ja rakkude vahel intertsellulaarsubstants (sisaldab palju kollageen II kiude). Kondrotsüüdid asuvad põhiaine kõhreõõntes. Kõhre sügavamates osades asuvad kondrotsüüdid rühmiti mood. isogeenseid gruppe. Kõhrerakkude ümber on põhiaine tumedamalt värvunud ja moodustab kõhreterritooriume. * elastne kõhrkude – textus cartilagineus elasticus - paikneb piirkondades, kus on vaja taluda painduvust ja vetruvust (kõrvalestad, kõripealise kõhr, väliskuulmekäigu kõhr jt). Samad komponendid, mis hülaiinses kõhrkoes. Lisaks esineb kollageensete kiudude kõrval on ka elastsed kiud, mis moodustavad kõhrerakkude ümber võrgustikke. Kõhrerakke on vähem, kui hüaliinses ja nad paiknevad rohkem üksikult või moodustavad väiksemaid isogeenseid gruppe.