ohvreid. Sellega kaasneb, et paljud kaotavad oma lähedasi, venna, onu või isegi isa. Põhjuseid on palju – demograafia kui sõja relv on siis, kui demograafilise ’’lõõgastumise’’ funktsioon, siis üleasutus on sõda tekitav tegur. Nimelt tunne, et elanike arv on võrdeline võimsusega, on siiani väga levinud arvamus. Riigi võimsust nähakse tihtipeale selle rahvastiku suurusega seotud. Sellest tuleb hirm, mille omakorda tekitab elanime arvu kiire juurdekasv ja sellega emigratsiooni hakatakse tajuma varjatud sissetungina, mis võtab omakorda pöörde raskesti ohjeldav linnavägivald. Just seal ongi koos mässuks soodsad tingimused: tööpuudus, viletsus, kuritegevus ja ka frustratsioonid. Kindlasti suureks põhjuseks on n-ö maanälg ehk võitlus maa pärast, mis tekitab konflikte kodusõjalaadseid ja riikidevahelisi. Vesi, see on ka lugematute
soodustada polügüüniat ehk “mitmenaisepidamist”. Sellel võivad olla erinevad põhjused: Selleks, et tagada järglastele piisavalt ressursse, võib emasel tasuda pigem minna rikkale territooriumiomanikule “liignaiseks” kui paaruda vaese vallalise isasega; Kui emased on paiksed, siis satub suurele territooriumile ka rohkem emaseid. Seltsingulise eluviisi eelised – Paljusid liike erinevates taksonoomilistes loomarühmades aga iseloomustab seltsinguline eluviis (elanime karjades, parvedes, salkades, kolooniates jms). Loomade kooselu uurijad on leidnud seltsingulise eluviisi peamiste eelistena olevat • parem kaitstus vaenlaste eest • parem toitumisefektiivsus. Kaitstus vaenlaste eest – Seltsinguline eluviis võib indiviidi kaitstust vaenlaste eest tõsta mitmel erineval moel: • kõrgenenud valvsusaste – Seltsingus on silmi rohkem kui üks paar, mistõttu kasvab kiskja õigeaegse märkamise tõenäosus. Näiteks mida suurem oli
annaabi.ee 
