Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus NLi
analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest,
analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000) Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest,
Saksa okupatsioonide aeg, Hjalmar Mäe, Otto Tief. Õpik: Eesti ajalugu II ptk 35-38, õp lk 72-93 -MRP 23.08.1939 Saksa riigi-Ribbentropi ja NSVL-Molotovi vahel, kehtivusega 10.a. Leping sisaldas salajast lisaprotokolli Poola jagamise ning NSVL ja Sks niinimetatud riiklike huvisfääride kindlaks määramise kohta kogu Ida-Euroopas Läänemerest Musta mereni. -Baaside ajajärk 1) Nõukogude Liidu sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse Nõukogude Liidust - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus
annaabi.ee 
