mõju. Kuigi nad moodustasid tähtsusetu osa linna elanikkonnast, oli nende käes kogu võim linnas. Kaupmehed istusid raadides, ajasid endale kasulikku maksupoliitikat, kontrollisid kohalikku kohtusüsteemi ja seadusandlust. Kusagil mujal Euroopas ei saavutanud kaupmehed nii suurt majanduslikku ja poliitilist võimsust kui Itaalia linnades ning kusagil mujal ei olnud kaubandustegevusse haaratud nii lai elanikkonnakiht. Üks veidi enne 1348.aasta suurt katku Veneetsiast läbi sõitnud rändur jõudis seal huvitavale järeldusele:"Kõik inimesed Veneetsias on kaupmehed" Genovalaste kohta aga öeldi:"Genovalane, järelikult kaupmees."Antud hinnangud peavad paika selles mõttes, et neis Itaalia linnades andis majandus-,ühiskondlikus ja poliitikaelus tervikuna tooni just lai kaupmeeste kiht. Itaalia linnades oli kaupmehe elukutse moraalselt rehabiliteeritud
probleeme. Ta rääkis, et Esimene maailmasõda on eurooplaste konflikt ning neegris ei peaks selles osalema. Ta oli väga äärmuslik ning tema moto oli “anda hoop ja surra”. Vastvalt sellele tal ka läks: pärast ülestõusus mahasurumist pääses ta põgenema, aga Malawi piiril lasti ta maha. Simon Kimbangu algatas 1920. a Belgia Kongos kimbangistide liikumise ning samas kohas tegi seda ka 1921. a ka Kitwala. Seal oli väga palju kaevandustöölisi, kes olid elanikkonnakiht, keda andis kergesti mobiliseerida. Kimbangu sai enda hariduse misjonikoolis, ta oli õpetaja ning temast sai hiljem prohvet ja jutlustaja, kes oli ka inimesi ravinud ning neid isegi ellu äratanud. Ta hakkas rääkima sellest, et Jumal vabastab peagi Kongo ja rääkis kristlusest neegrite võtmes. Kimbangu liikumine kestis edasi ka pärast Kongo iseseisvumist ning sai ametliku kiriku staatuse. Kitwala liikumise rahutuste käigus hukati 1914