valimisse satub liialt ühe vanusega, ühest soost vm tunnuste poolest sarnaseid respondente. 2. Süstemaatiline valimi koostamine – nt elanikkonnaregistrist võetakse iga kümnes inimene 3. Stratifitseeritud juhuslik valim – selle meetodiga püütakse vältida juhusliku valiku poolt tekkivaid vigu. Selle meetodi kohaselt jaotatakse valim alagruppidesse, keda uurida tahetakse. Nt kui on teada, et uuritavast elanikkonnagrupist on 7% aasiast pärit, siis peab valimist ka 7% respondente olema aasia päritolu. Sama peaks olema kõigi muude tunnustega: sugu, vanus, religioosne taust jne. 4. Lumepalli-meetod – kasutatakse, kui valimit on raske koostada või seda ei eksisteerigi. Sel juhul valib uurija üks-kolm sobivat respondenti ning palub neil oma küsimustik edastada samadele tunnustele vastavatele inimestele. Ehk nagu lumepall kasvab, kasvab ka
(Näide: võetakse kogu elanike nimekiri ja siis juhuslikult valitakse sealt vajalik arv inimesi välja) · Süstemaatiline valim objektide valimine toimub fikseeritud sammuga. (Näide: elanikkonnaregistrist võetakse iga kümnes inimene) · Kihtvalim selle meetodiga püütakse vältida juhusliku valiku poolt tekkivaid vigu. Valim jaotatakse alagruppidesse, keda uurida tahetakse. (Näide: on teada, et uuritavast elanikkonnagrupist 7% on asiaadid, siis peab ka valimist 7% olema asiaadid) VAHEMIKHINNANG (USALDUSVAHEMIK) Suurus kannab nime olulisuse nivoo (vea tõenäosus). Kirjeldatud tõenäosust, mille uurija ise saab valida, nimetatakse usaldusnivooks (tähistatakse 1-), tavaliselt on piisavaks tõenäosuseks 0,95 (95%) või 0,99 (99%). Niisugust üldkogumi karakteristiku võimalike väärtuste vahemikku, millesse tegelik väärtus satub
annaabi.ee 
