toetuseks enda töö arengule. Samas märgib ta ära töötute osavõtmatust küsida ,,Euroopa sotsiaalfondist rohkem raha enda ümberõppeks." See on kurb, sest kui riigipeade juttu põimitakse vaid põllumehed oma juurviljade ja linnaelust kaugele jäävate probleemidega, ei teki ka elanikel suuremat huvi teiste huvirühmade käekäigu järele. Meedia ülesanne võiks olla tuua läbi reklaamide ja erinevate informatsiooniürituste ka teiste elanikkihtide käekäigu kõikidele teadmiste valdkonda. See julgustaks ühiskonda avalikust igapäevaelust rohkem osa võtma ja lahendada kerkinud probleeme koos. ,,Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale," lausus kord inglise luuletaja George Herbert. Olen veendunud, et ka Euroopa Liit suudab jõuda üksmeelele ja võtta vastu ühine eelarve, mis oleks piisavalt paindlik, et rahuldada kõikide riikide vajadusi,
ideed-aated jõudsid kiiresti laiade ringkondadeni. Rahva valmisolekut rahvuslikes ettevõtmistes kaasa lüüa tõendab kujukalt antud perioodi langev rahvusliku liikumise suurüritus J. Hurda poolt 1888. aastal algatataud rahvaluule kogumine. J. Hurda üleskutse ,,päästa hävingust rahva vanavara" leidis laialdaselt vastukaja. Suurema osa J. Hurda 1400-st korrespondendist moodustasid kooliõpetajad, kui arvukalt oli ka käsitöölisi, talumehi ning üldse eri elanikkihtide esindajaid. Liikumises osales seni väheaktiivseid piirkondi, mistõttu tegemist oli esimese tõelise üle-eestilise rahvusliku üritusega. Rahvaluulekogumises nähti ,,ühist isamaatööd", mis võimaldas legaalselt avaldada rahvustunnet ning säilitada eneseväärikust raskemalgi 16 surveajal. Läbi kogu venestusperioodi kestnud ühisaktsiooni tulemusena pandi kokku
annaabi.ee 
