võrreldes teiste riikidega üpriski kõrgel. ➲Maailmas on Tuneesia praegu selle tõttu 91 kohal Rahvastikupüramiidid ➲Tuneesia on 158 kohal maailmas, inimeste arvuga, kes elavad all pool vaesuse piiri. ➲Umbes 70% elanikest on Tuneesias kirjaoskajad. ➲Ühe inimese kohta on Tuneesias 10,004$ US. ➲Ja maailmas on Tuneesia selle näidu tõttu 71-l kohal ➲Tuneesias ei ole eriti probleeme AIDS-ga aga LAV-il ja Nigeerial on sellega väga suured probleemid. ➲Tuneesia kogu elanikearvust on 0-14 vanuseid lapsi 23%. ➲ ➲Kindlasti on tuunesias probleeme tööjõuga, kuna rahvaarv kasvab ja rahvastik vananeb. ➲Tuneesias on väike suremus ja suur sündimus. ➲Kuid ikkagi vanu inimesi on rohkem kui noori, see võib takistada tulevikus riigi arengu kiirust. ➲Tuneesia ei ole populaarne migratsiooni riik. Tuneesiast emigreerub umbes 1 inimene tuhandest. ➲Liibüas on emigratsiiooni arv väga kõrge. Inimesed lahkuvad sealt, sest seal on sõda ja rahutused. Aga
Gabon. Gabon asub Lääne Aafrikas Atlandi ookeani kaldal. Tema naaberriigid on Kamerun, Kongo ja Guinea. Merepiir on Guinea lahega. Enamus riigist on kaetud troopilise vihmametsaga. Riik on praegu demokraatlik. Esimesed inimesed sattusid Gabonisse umbes 7000 aastat enne meie ajaarvamist. Nüüd on riigis palju erinevaid hõime, kõige rohkem on Fangi rahvast, mis moodustab elanikearvust 25%. Gabon avastati esmalt 15. sajandil Potugali tüürimehe Diego Cami poolt. 1472 aastal põrkasid Portugali avastajad kokku Como jõe suudmega ja nimetasid selle ,,Rio de Gabao" Gaboni jõgi, mis sai ka oma nime hiljem selle järgi. Hollandlased avastasid Gaboni 1593 ja prantslased 1630. 1839. aastal leidsid prantslased asustuse Gaboni vasaku kalda suubmelt ning järk järgult okupeerisid sisemaa 19. sajandi teisel poolel. Maa kuulus Prantsusmaa alla aastast 1888,
kuid jälle ei saanud. Peale sõjaväge see aga õnnestus ning suure küsimise peale saigi vana saun Jaani omaks. Juba järgmisel suvel hakkas Jaan seal ehitama ning hütikest elamiskõlblikuks tegema. Oli aeg, kui Jaan kutsus suvel Vilsandil olles endale kõiki külla ning suve jooksul oli ainult kaks päeva, mille ta sai veeta ainult pere seltsis. Hiljem aga, kui ta hakkas järjest rohkem hindama aega, mis veedetud koos perega, ei ole külalisi olnud nii palju. Hoolimata väiksest elanikearvust, ei tunne Tätte Vilsandil kunagi üksindust. Seal elavad inimesed on väga hoolivad, alati valmis aitama ning ei lase kunagi üksindustundel tekkida. 6 Vilsandi saart seob Tättega ka suur armastus mere vastu. Tema jaoks on mere ja inimese suhe võrreldav mehe ja naise suhtega. Jaanil on oma väike mootorpaat, millega ta armastab merel käia. Selle kohta on ta öelnud aga, et paadiga sõites armastab ta merd seni, kuni kallas paistab