rõugetesse nakatub inimene peaaegu alati, kui ta ei ole kas vaktsrineeritud või varem põdenud neid haigusi. Vastuvõtlikus erinevatele nakkushaigustele võib sõltuda ka inimese enda immuunsüsteemist, kui inimese vastupanuvõime haigustele on nõrk siis on üsna tõenäoline et haigestutakse. Immuunsüsteemi tugevus sõltub omakorda elukvaliteedist, eluviisidest, elukeskkonnast, kliimast ning veel paljust muust. Epideemiaprotsessile avaldavad eriti suurt mõju elamutingimused, asustatud punkti tüüp, toitlustusolud, elukutsed, inimeste hügieenikultuur ja ka sisserändav rahavas. ( E.Tammepõld 1966 7 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD Paljude nakkushaiguste puhul on nakkusallikateks mitmesugused loomad, nii haiged loomad kui pisikukandjad loomad. Kindlasti ka linnud ja putukad kelle organismis elavad ja paljunevad mikroobid.
kehvu maid, mis olid ammu sööti jäätud või mida ei oldud kunagi varem haritud. Ka põllumajandussaaduste väljatransportimine vähenes, kuna tollitariifid olid liialt kõrged. USA põllumajanduses tekkisid rasked probleemid, mis tõid endaga kaasa põllumajanduskriisi. Kuna põllumajandus oli juba niigi probleemne, ei avaldanud majanduskriis sellele suurt mõju. I maailmasõja järel majanduse arenedes suurenesid ka inimeste palgad ja üldse elamutingimused paranesid. Kahjuks ei kestnud see edu aga lõpmatuseni. 1929 aastal algas Ameerikas majanduskriis, mille põhjuseks oli inimeste kiire soov rikkaks saada, mis põhjustas USA väärtpaberituru kokkuvarisemise; ja massitootmine, kus toimus tarbekaupade liigtootmine: inimesed ei suutnud nii palju kaupu tarbida kui neid toodeti. Ka pangad aitasid sellele kaasa, andes liigseid pangalaenu. Majanduskriis tõi riigis kaasa totaalse kaose:
annaabi.ee 
