Suvemälestused "Tere, mina olen ahv, aga kes oled sina?", seda küsis ahv minult, kui külastasin suvel loomaaeda. Peale ahvide nägin seal veel teisi huvitavaid loomi nagu näiteks kaslasi, roomajaid, sõralisi ning ka eksootilisi linde. Tegelikult kujunes Tallinnas käik elamusterohkeks. Käisin Vabaduse väljakul sammast vaatamas. Peale selle muidugi mujal kondamised. Eredaimalt meenub ronimine mööda kitsast kivitreppi Oleviste kiriku torni 60-ne meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile. Oli vahva sealt linna vaadata! Suve keskel tabas meie tänavat suur politsei väljakutsete hulk. Esmalt paistis, et meie linnas töötab edukalt koerapolitsei. Naabri plehku pannud koera pärast kutsuti ment. Mingid tüübid väitsid, et nende pisikest Pitsut olevat valge peni väravast
pattulangemist; ei kannatusi, ei leina- üksnes magus-eleegiline püüdlemine armsama kuju poole, kes heljub kauguses, roosatavas ehapunas, lähenemata või haihtumata, ja kuni ta seal püsib, jääb öö saabumata, sest ta ise ongi mägede ja salu kohal lõkendav õhtueha". Pärast vürst Eszterhazy surma saavutas Haydn sõltumatuse ja vabaduse. Ta vastas nõustuvalt ettepanekule reisida Inglismaale kontserte andma. See reis kujunes elamusterohkeks. Kontserdid, kus ta ise oma teoste ettekandmist dirigeeris, läksid triumfaalse eduga. Säärast suurt avalikku heakskiitu oma muusikale koges Haydn esimest esmakordselt. Oxfordi ülikool nimetas ta koguni auliikmeks. Haydn käis Inglismaal kaks korda. Nende aastate jooksul kirjutas ta oma kuulsad 12 "Londoni sümfooniat". Need teosed kujunesid tema sümfoonilise muusika tippsaavutuseks. Tema anne oli täielikult õitsele puhkenud. Muusika oli muutunud sügavamaks ja väljendusrikkamaks, sisu
annaabi.ee 
