kaleska/kalluska, karet/karetka, lineika. 1870. aastal avati Tallinna-Peterburi raudteeliin ja selle kaudu tuli eesti keelde palju sellealaseid laensõnu: dresiin, kalonka, konka, reelka/relss. Kaubandus ja mõõdud – Liivimaal tegutses juba 15.-16. sajandil palju vene kaupmehi. Laatadel oli palju vene kaupmehi ja selle tõttu tuli palju sellealast laensõnavara. Näiteks basaar/pasar, lahvka, palagan. Ehitused ja elamusisustus – kalidor, kamorka Majapidamistarbed – kopsik, plooska, plüüda, samovar Toidud ja joogid – botva, ikra, kalitka, Viin ja tubakasaadused - nalivka, praska Rõivad ja ehted – kassinka Ketramine ja kangakudumine – määts Tööstus – kartus, kletka Ühiskond ja administratsioon - praaja, priigavor Haridus ja kultuur – gimnaasia, gümnasist, gimnastika
Arhiivid: 1) topograafiline arhiiv- välitööde päevikud ja reisimärkmed alates muuseumi asutamisest 1909 aastast. Need sisaldavad kogumismatka teekonna kirjeldusi, kohalike inimeste suhtumist, teavet esemete, legende ja jooniseid esemetest ning üldisi etnograafilsi tähelepanekuid suhtlemise, rõivastuse, olustiku, looduse ja ehitiste kohta. 2) etnograafiline arhiiv- muuseumitöötajate ja stipendiaatide poolt kogutud ja kirja pandud tööd teemadel: rõivastus, ehitised, elamusisustus, põllumajandus, karjandus, kalastus, mesindus, kaubandus, käsitöö, kombed ja toit jne. 3) korrespondentide vastuste arhiiv- suurim arhiiv, mis sisladab kirjasaatjate võrgu liikmete ja koolide kaastöid- vastuseid muusemi koostatud küsimuslehtedele, võitlustöid ja muid kirjutusi etnograafilistel ja kultuurilolistel teemadel. 4) sanitaar-topograafiline arhiiv- tervishoiu instituudi poolt kogutud üle-Eestilised tervishoidliku inventuuri materjalid
annaabi.ee 
