prügilaase ladestamine Olmejäätmed *Umbes 60% olmejäätmetest tekib kodumajapidamises ja ülejäänud 40% töökohtades. *Olmejäätmete hulk jäätmeveos on 3-4% *Olmejäätmeid on kõige raskem käidelda. *Sortimata olmejäätmeid on üsna kerge: üks kuupmeeter kaalub 150-250 kg *Iga inimene Eestis tooda aastas keskmiselt 6 korda enam olmejäätmeid kui ta ise kaalub. Olmejäätmete koostist, hulka ja omadusi mõjutavad tegurid: *aeg, *elamuliik, *majandustase, *geograafiline asend ja kliima, *elanike harjumused veendumused ja tavad, Ohtlikud jäätmed *Ohtlikkust hinnatakse jäätmete koostise ja kahjulikku toime järgi: tule- ja plahvatusohtlikud, oksüdeerivad ja söövitavad, mürgised ning nakkusohtlikud. *Kahjuliku toime tugevuse järgi jaotatakse ohtlikud jäätmed ohtlikkusklassidesse. *Päevavalguslambid ja termomeetrid sisaldavad elavhõbedat. *Ravimid-võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskemetalle.
kõrvaldamine ehk prügilaadse ladestamine. Olmejäätmed: Umbes 60% olmejäätmetest tekib kodumajapidamises ja ülejäänud 40% töökohtades. Olmejäätmete hulk jäätmeveos on 3-4%. Olmejäätmeid on kõige raskem käidelda. Sortimata olmejäätmed on üsna kerged: üks kuupmeeter kaalub 150-250kg Iga inimene eestis toodab aastas keskmiselt 6 korda enam olmejäätmeid, kui ta ise kaalub. Olmejäätmete koostist, hulka ja omadusi mõjutavad tegurid: Aeg, elamuliik, majandustase, geograafiline asend ja kliima, elanike harjumused veendumused ja tavad. Ohtlikud jäätmed Ohtlikkust hinnatakse jäätmete koostise ja kahjuliku toime järgi: tule- ja plahvatusohtlikud, oksüdeerivad ja söövitavad, mürgised ja nakkusohtlikud. Kahjuliku toime tegevuse järgi jaotatakse ohtlikud jäätmed ohtlikusklassidesse. Päevavalguslambid ja termomeetrid sisaldavad elavhõbedat. Ravimites võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskemetalle.