11. juulil saabus Otepäält Tartusse metsavendade üksus kapten Karl Talpaku juhtimisel. Üksus paigutati Emajõe rindejoonele. Punaarmee väeosad üritasid ületada Emajõge, kuid Omakaitse üksused lõid need tagasi. Tartusse jõudis ka major Friedrich Kurg, kes hakkas täitma linna komandandi kohustusi. 12. juulil jõudsid Tartusse ka Saksa üksused. Tartu oli rindelinn kaks nädalat, mille jooksul Nõukogude suurtükivägi hävitas suure osa Tartu elamukvartalitest. Linna põhjaosast taganesid viimased Punaarmee üksused alles 25. juulil. 7 Suuremad lahingud Elva lähistel asunud nn. Eesti Laskurkorpusest põgenes koos ratsarügemendi ohvitseride ja ajateenijatega metsa major F. Kurg, kes juhtis hiljem Elva, Nõo ja Ropka metsavendi Nõo ja Ropka lahingutes. Nemad osalesid juhtiva jõuna Tartu lahingutes. Pärnumaal Liivamäe (Kilingi-Nõmme, algul hõivati, siis vallutasid punaväelased selle tagasi
Punaarmee 11. laskurkorpuse üksused jäid positsioonidele Emajõe põhjakaldal. 11. juulil saabus Otepäält Tartusse metsavendade üksus kapten Karl Talpaku juhtimisel. Üksus paigutati Emajõe rindejoonele. Punaarmee väeosad üritasid ületada Emajõge, kuid Omakaitse üksused lõid need tagasi. Tartusse jõudis ka major Friedrich Kurg, kes hakkas täitma linna komandandi kohustusi. Tartu oli rindelinn kaks nädalat, mille jooksul Nõukogude suurtükivägi hävitas suure osa Tartu elamukvartalitest. Linna põhjaosast taganesid viimased Punaarmee üksused alles 25. juulil Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Otepää kooliõpetaja Karl Talpak lühikese ajaga kooskõlla viia 12 metsavendade salga tegevuse. Peeti öiseid õppusi ja valmistuti lahinguteks. 5. juulil õhiti Paluperas hävituspataljonlaste rong, enne sakslaste tulekut vabastati Otepää. Edasi liikus Talpaku juhitud salk Tartu suunas, kus nendega ühines veelgi kohalikke
annaabi.ee 
