seinaga ümbritsetud ja ilma akendeta, mis on andnud peamiselt 19. sajandil võimalusi ehitada rehetoa ees ja taga olevaid ulualuseid ja liigtube (Rehemaja tüüp: Vikipedia). 6 Joonis 3. Lõuna-Eesti tüüpi rehielamu plaan (Tihase 1974: 11) 7 "Kapitalismi tungimisega põllumajandusse süvenes kiiresti talurahva kihistumine, mis täie teravusega avaldus ka elamukultuuri arengus. Jõukamates, eriti päriseks ostetud taludes, võeti kasutusele uuemad ehitusmaterjalid ning püüti taluehitisi, esmajoones elamuid igati täiustada ning ümber ehitada. See avaldus kõigepealt Lõuna-Eestis, kus kapitalismi sissetung põllumajandusse toimus kiiremini. Rendi- ja kehviktalude ehitiste ja elamute areng toimus aga väga visalt" (Tihase 1974: 144). Kambrit hakkasid kõigepealt kasutama peremees ja perenaine koos oma alaealiste
vastandudes seega inglaste Arts and Crafts Movementile. Ideoloogiline vastuolu standardiseerimise (Typisierung) ja individuaalse loomevabaduse pooldajate vahel kestis läbi D. W-i ajaloo. Moodsa tööstusdisaini sünni kulminatsiooniks oli D. W-i näitus Kölnis 1914, sellele järgnes lahknemine elitaarseiks kunstkäsitöö pooldajaiks ja pragmaatilisteks industrialiseerimismeelseiks. Viimaste eestvõttel moodsa elamukultuuri propageerimiseks rajatud näidisasumeist tähistas modernismi läbimurret Euroopas Weißenhof Frankfurdi lähedal (üldplaneering Mies van der Rohe, 1927). Hiljem rajati näidisasumid Breslaus (Wroclaw, 1929) ja Viinis (1932). D. W-i ideid arendas Bauhausis paljus edasi W. Gropius. D. W-i tegevus hääbus 1934, taasrajati Lääne-Saksamaal 1950. Gesamtkunstwerk (sks. 'tervikkunstiteos'), 19. saj. keskel saksa kultuuriruumis tekkinud
annaabi.ee 
