Selline lähenemine ei motiveeri inimesi kasutama soojusenergiat ratsionaalselt, sest üksikute teadlike inimeste püüdlused seda kokku hoida, ei anna elamule tervikune märkimisväärset säästu. Tõstes korteriomanike teadlikkust ning motiveerides investeerima majanduslikult põhjendatud energiasäästumeetmetesse ja muutma oma tavapäraseid tarbimisharjumusi, on võimalik ilma elamismugavust vähendamata saavutada 20 30%-line küttekulude kokkuhoid. Kogu Eesti elamufondis tarbitud energiakogust arvesse võttes annab see märkimisväärse efekti ja vähendab sõltuvust imporditavatest energiakandjatest. 49 Kaanekujundus: Joonised ja küljendus: Jaanika Okk Trükk: www.aura.ee
ankeetküsitluse kokkuvõte Korteriomanike hinnangud ja strateegilised hoiakud selgitati uuringus osalenud korterite elanikega läbiviidud küsitluse abil. Kõnesolevas uuringus vaadeldud korterite elanikega läbi viidud küsitlus põhineb samasugusel ankeedil, nagu oli kasutusel ka suurpaneel- ja telliselamute uuringus. Erinevalt eelnimetatutest jäeti seekord välja Ida-Virumaa piirkond ning selle asemel valiti uuringu objektideks kortereid Viljandist, kuna sealses elamufondis on rohkem puitkorterelamuid. Korteriomanike hinnangute ja strateegiliste hoiakute küsimused puudutasid korteri tehnilist seisundit, ruumide kasutust, rahulolu sisekliima ning soojusliku mugavusega. Lisaks olid küsimused suunatud kütte- ja ventilatsiooniprobleemide ning niiskusrežiimi välja- selgitamiseks, kuid vaadeldud oli ka müra- ja terviseprobleeme ning korteri remondivajadust. Osa küsimusi eeldas ja võimaldas täpset vastust millegi olemasolu või
annaabi.ee 
