lehka. Lisaks olmeprügimägedele on Eestis probleemiks ka kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. Väga suurt probleemi keskkonna reostamisel tekitab prahi maha viskamine. Selle tagajärjel muutub maastikupilt inetumaks. Metsaaluseid reostatakse erinevate tarbeesemetega, vana elektroonika ja palju muuga. Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks. Eestis on umbes 300 prügilat (arvestamata nö mitteametlikke prahipaiku, mida on arvatavasti tuhandeid), kuigi vabariigi suurust arvestades oleks optimaalne arv umbes 20. Aastas tekib ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed, siis tuleb eestimaalase kohta umbes 10 tonni jäätmeid aastas. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks.
ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Väga suurt probleemi keskkonna reostamisel tekitab prahi maha viskamine. Selle tagajärjel muutub maastikupilt inetumaks. Metsaaluseid reostatakse erinevate tarbeesemetega, vana elektroonika ja palju muuga. Metsloomade elamispaiku muudetakse kõlbmatuks. Prügi metsa all Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi. Teadlased väidavad, et pinnas prügimägede all on lootusetult kahjustunud. Olmeprügist leostub välja kahjulikke ühendeid, pikema vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett
2. ,,Märkmeid surnud majast" Asumisaastatest kirjutas Dostojevski teose "Märkmeid surnud majast". "Surnud maja" sümboliseeib sunnitööliste maailma. Teoses rõhutab kirjanik inimloomuse vastuolulisust, hea ja kurja paratamatut kooslust ning pöördub taas rahvalike juurte, "vene hinge" uurimise poole. See töö ilmus ajakirjas Vremja 1860-ndail aastail, Dostojevski enda sunnitöö ja Siberi elust. Teos koosneb tervest reast kirjeldustest, millised käsitlevad Siberi sunnitööliste elamispaiku ja elanikke, nende elu ja üksikute tegelaste iseloome. Minategelaseks on kriminaalroimar Aleksander Gorätskin, kelles autor kujutab osaliselt iseennast. Sunnitööliste elu kujutatakse siin igal ajal tööpäeval, pühapäeval, õhtul, saunas, lõbutsedes ja karistust kandes. Tuuakse esile nende iseloomulikke üldomadusi: õiglust, usklikkust, töötahet. Samuti nende pahelisi külgi toorust, karmust, joomatõbe, pillamishimu, klatsiarmastust jne. Näidatakse, kuidas
annaabi.ee 
