Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemisele ja eluhuvi puudumisele. Kuid leidub ka sügavam ning Milli projektile märksa ohtlikum vastuväide. Milli vaatekoha raskuskese langeb eeldusele, et inimesed on edumeelsed, võimelised kogemusest õppima. Kas kahekümnenda sajandi kogemus ei lükka seda vaadet ümber? Kui jah, siis variseb Milli positsiooni tuum kokku. Inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemusest, siis kaob meil alus õhutada neid elamiseksperimentidele. Mis mõtet on lasta teistel inimestel demonstreerida meile uusi elustiile, kui me pole valmis õppima? Aga kui me ei saa kaitsta neid elamiseksperimente, on märksa vähem õigustatud ka isikupära ja vabadus, vähemasti nende argumentide alusel, mida esitab Mill. 12. Kuidas õigustas Mill vabaduseprintsiipi? Mill õigustas vabadust ulitaarselt – vabadus pole iseenesest hea; teatud vabaduse andmine toob kaasa õnne ja progressi
Mill usub, et inimkond on progressiivne ses mõttes, et inimesed on võimalised kogemusest õppima. J. F. Stephen arvas, aga, et Mill on liiga optimistlik. Ta arvas, et Mill eksib, kui arvab, et inimestele vabaduse andmine viib innuka eksperimenteerimiseni. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia olesklemiseni ja eluhuvi kadumsieni. Ja ka see, et inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi kogemustest, siis kaob alus õhutada neid elamiseksperimentidele. 14. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil! Ei ole kindlalt sõnastatud. Kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse. Teised kriitikud väidavad vastupidist, et lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegemistesse. Kahjuprintsiip või olla kahetähenduslik. Millal hakkab inimene põhjustama kahju teistele? Kui rakendaksime kahjuprintsiipi oleks paljusid ühiskonna seadusi väga raske kaitsta. (eutanaasia, abort) 15
annaabi.ee 
