Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elajatel" - 3 õppematerjali

Sugukonnad ja tegevused muistsetel aegadel
1
docx

Sugukonnad ja tegevused muistsetel aegadel

Sugukonnad & tegevused 1.Kes moodustasid sugukonna? Sugukonna moodustasid muistsed inimesed sugulaste gruppidena. Suur pere, kes oli omavahel sugulased. 2.Millised eelised oli sugukonnas elajatel? Nad said paremini mitmekesi kodu kaitsta, parem oli ka jahil käia. 3.Millega tegelesid mehed, naised ja lapsed? Mehed Käisid jahil, korraldasid jahiretki, valmistasid tööriistu, käisid kala püüdmas, kaitsesid kodu. Naised Hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega, valmistasid toitu, õmblesid riideid, käisid ka vahel kala püüdmas. Lapsed Vanemate abistamine, korilus.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt
32
docx

Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele (18/19 K) konspekt

- Sagedus suur - Lühike eluiga NF1 = neurofibromotoos tüüp 1 - Mutatsioon dominantne - Sagedus väike - Seos nahavähi ja närvisüsteemi kasvajatega 38.Kromosoom aberratsioonid Autosoomid Downi sündroom – 21. kromosoomi trisoomia - Üle 300 muutunud tunuse - Sagedus sünnitaja vanuse funktsioon - 3. aastase lapse tase Patau sündroom – 13. kromosoomi trisoomia - 70% surevad sünnijärgselt - Keskeani elajatel iq ca 70 Edwardsi sündroom - Surevad sünnijärgselt - IQ mittemõõdetav Sugukromosoomide arv: muutused X kromosoomide arv - XXX – mittepäranduv perekonniti - tüdrukutel - XXY – meestel, madal testosteroon - XO – mittepäranduv, abordid , tüdrukud Y kromosoomide arv - XYY – poisid, ei pruugi teada et neil lisa Y kromosoom Kromosoom mutatsioonid - Väikesed deletsioonid kromosoomi õlgades Wilsoni sündroom - 7

Psühholoogia → Üld- ja käitumisgeneetika
66 allalaadimist
Zoosemiootika
46
docx

Zoosemiootika

ei satuks, saab poega kaitsta oma liigikaaslaste ja röövloomade käest Kultuuriline info muutub evolutsiooniliseks teguriks: kultuuriline keskkond muutub kontekstiks, taustaks, mille suhtes geneetiline informatsioon avaldub Kõige olulisem haistmine, seejärel kuulmine, nägemine on teisejärguline. Paljud imetajate rühmad, nt kaslased, kellel on värvinägemine halvasti arenenud. Primaadid on erilised selle poolest, et värvinägemine üsna hästi arenenud. Paljudel pinnastes elajatel (uruhiired, mutid, mereimetajad) on silmad väga kehvad, info nägemismeele kaudu ei ole eriti hea ega ka eriti oluline. Ka avamaal elavatel sõralistel (antiloobid, gasellid) on värvinägemine üsna hea – orienteerumine keskkonnas ja kiskjate äratundmine nägemismeele abil on üsna oluline. Kehakeel on suhteliselt rikkalik. Valdavalt kasutusel lähisuhtluses, liigisiseses kommunikatsioonis. Koer püüab saada silmast silma kontakti nii siis, kui agressiivne või kui tahab

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun