Rene Magritte. Punane modell. 1937. Rene Magritte. Ravija. 1937. Rene Magritte. Suur Sõda (Esimene Maailmasõda). 1964. Rene Magritte. Inimese lapsed. 1964. Rene Magritte. Carte Blanche. 1965. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (1898-1967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud looming, millest võib aga leida ka absurdsevõitu huumorit. Max Ernst. Celebesi elevant. 1921. Max Ernst. Sõpruskonna kokkutulek. 1922. Max Ernst. Ekvivokaalne naine. 1923. Max Ernst. Millest inimene ei peaks midagi teadma. 1923. Max Ernst. Kuningas Ubu. 1923. Max Ernst. Puur, mets ja must päike. 1927. Max Ernst. Euroopa pärast vihma II. 19401942. Max Ernst. Vaikuse silm. 1943. Veidraidobjekte on tulvil Yves Tanguy (1900-1955) maalid. Yves Tanguy. Tulin, nagu lubasin. Nägemist. 1926. Yves Tanguy. Väljaspool. 1929. Yves Tanguy. Äärmuste riba. 1932. Yves Tanguy. Sinine meri. Yves Tanguy
Nad kasutasid kunsti elu peaproovina. Püüdsid ka automaatselt jooonistada ühel lõuendil. Eeskujusid, ideid, motiive võtavad nad Freudi öpetusest (unenägude ja hallutsinatsioonide seletus). Sür.listid võtavad sealt sümbolid, samuti on eeskujuks ka laste ja vaimuhaigete joonistused. Miks? Lapsed ja vaimuhaiged pole ühiskonna poolt rikutud. Max Ernst on kunstnik, kes tegi hõõrutuid pilte ehk frotaaze.(Krobedalt pinnalt saadud jäljendid). ,,Ekvivokaalne naine","Kuningas Ubu" Joan Miro püüdis sümboleid abstraktseteni välja kujundada. Tema teosed on hä-sti värviküllased ja dekoratiivsed. ,,Arlekiini karneval". Töödele on iseloomulik absurdne huumor. ,,Hollandi interjöör". Hakkas spontaanselt joonistama,ilma igasuguse plaanita, töö teadlikku juhtimist/kompositsioonini jõudmist üritas väimalikult kaua edasi lükata. ,,Mai". Poolautomaatselt vailminud kujundeid püüti hiljem viimistleda.