"Subjekti soov on Teise soov." "Mitteteadvus on struktureeritud kui keel", st, soov realiseerub keele formaalsetes katkestustes, nihetes ja kuhjumistes, mitte "tähistatavas" või "referendis". Oidipuse kompleks kui keele ja mitteteadvuse omandamine: keeld omada ema loob tühjuse, mille täidab "sümbolismi värelev rakuke", millest kasvavad välja tähistajate read. Laps asendab ema puudumise teiste objektidega ("objekt a"). Substitutsiooni käigus õpib ehitama ekvivalentsuste metafoorilis-metonüümilisi võrke. See viis Reaalsuse puudujääki vastu võtta, mis redutseerib Kujuteldava ohud, ongi keel. Keele olemus ei ole mitte asjade nimetamises või informatsiooni edastamises, vaid subjekti soovi avastamises Teise "laval", "pilgu all". Teine on antud juhul kui Sümboolse instants -- kultuur, traditsioon, sootsium. Mitteteadvuses peitubki subjekti tõeline ajalugu. Teadvustatud historiseerimine annab mitteteadvusele kultuuriliselt vastuvõetava kuju
Invariantne on just nende grammatika, aga mitte leksika (ja seetõttu ka mitte teade). Nüüd saab selgeks, mis on kivi ja puu vokalismi põhjuseks: heli edastajad tuleb valida nii, et nad kutsuksid samal määral esile teisi meelelisi konnotatsioone. Teatud abielemendid, mille kaudu on võimalik väljendada isomorfismi, mis on omane kõigile meeltest tingitud opositiivsetele süsteemidele. Järelikult võib kujutada tervikuna teatud ekvivalentsuste gruppi, mis ühendavad elu ja surma, taimetoitu ja kannibalide toitu, mädanevat ja mittemädanevat, pehmust ja kõvadust, vaikust ja müra. Võtmemüütideks on kulinaarsed (värske/mäda-nenud loodus, toores/keedetud kultuur) Algmüüt (bororoo müüt)ei käi mitte taevase vee (vihma ja tormi) päritolu kohta, vaid on transformatsioon tule ja köögi päritolu kohta. Võrdluseks teise hõimu ze müüdid, kus on samuti
annaabi.ee 
