i. refleksiivne, s.t. kui ; ii. sümmeetriline, s.t. kui ; iii. transitiivne, s.t. kui . Kui on ekvivalentsusseos ja , siis öeldakse, et elemendid ja on ekvivalentsed (seose järgi). Sageli väljendatakse ekvivalentsiseost kirjutades ka . Näide 6. Võrdsusseos = on ilmselt ekvivalentsuseos suvalisel hulgal . Tegemist on ühikseosega =={(,) | }×, mida mõnikord nimetatakse ka hulga 2 diagonaaliks. Ühikseos ehk võrdusseos on kõige kitsam ekvivalentsusseos, sest ta on iga ekvivalentsusseose (kui refleksiivse seose) osahulk. Ka seos =× on ekvivalentsusseos hulgal (nn universaalne seos). Seoseid ja nimetatakse triviaalseteks seosteks hulgal A. Näide 7. Kongruentsiseos täisarvude hulgal on samuti ekvivalentsusseos. Olgu >0 mingi fikseeritud naturaalarv. Täisarve ja nimetatakse kongruentseteks mooduli järgi, kui vahe jagub arvuga ja kirjutatakse ( ). Näiteks 2511 ( 7), 2113 ( 4). Järjestusseosed
Lause (Võimsuse omadusi) Olgu A ja B lõplikud hulgad. Siis ¿ A¿ 1. ¿ P( A)¿ 2 ¿ 2. ¿ A B¿ A+¿ B-¿ A B¿ ¿ 3. ¿ A =¿ A-¿ A B¿ 4. ¿ A × B¿A·B¿ TÕESTUS Loengu videos Definitsioon Hulka X nimetatakse lõpmatuks, kui ta ei ole lõplik. Näide: Hulgad N , Z ,Q , R ja C on kõik lõpmatud hulgad. Märkus. Lõpmatu hulga võimsuse defineerime hiljem, kui oleme tutvunud ekvivalentsusseose mõistega. Definitsioon Hulgad X ja Y on ekvivalentsed ehk sama võimsusega, kui leidub bijektsioon f :X Y . Asjaolu, et hulgad X ja Y on ekvivalentsed tähistatakse tavaliselt kas X Y või ¿ X¿Y ¿ . Näide: Kaks lõplikku hulka X ja Y on ekvivalentsed parajasti siis, kui nende elementide arvud on võrdsed. Näide: Hulgad N ja Y ={2,4,6,... } on ekvivalentsed. Bijektsiooniks f : N Y on
annaabi.ee 
