hõõrumise teel; tulevasele elektromagnetimsiõpetusele need siiski märgatavat mõju ei avaldanud. Galilei pani klassikalise mehaanika vundamenti niisugused aluskivid, nagu on klassikalise mehaanika telatiivsusprintsiip, kiirenduse ja vaba langemise mõiste, kiiruste liitmise seadus, pendliseadus, võnkumise amplituudi ja sageduse mõiste, tugevusõpetuse alged jm. Galilei formuleeritud vaba langemise seadused said hiljem aluseks väga olulisele ekvivalentsusprintsiibile, mis väidab raske ja inertse massi võrdsust ning millele tugineb üldrelatiivsusteooria. 17. sajand oli klassikalise mehaanika põhimõistete ja õphiseaduste formeerumise aeg. Anti liikumishulga ja kineetlise energia mõiste. Terve eelneva arenguetapi tulemused viis terviklikku süsteemi aga I. Newton, kes sõnastas kolm mehaanika põhiseadust, gravitatsiooniseaduse, arvutas vedelikus liikuva keha takistuse, esitas valguse
tingimused, mis iseloomustavad avalike hüvede pareto-optimaalset mahtu. Walras täiendas oksjonipidaja mudelit. Selgus, et teiste kulul liugu laskjate probleemi ei saa endiselt lahendada ja valitsus ei pruugi alati Pareto-efektiivse lahenduse poole püüelda. Avalike ettevõtete teooria baseerub Knut Wickselli ekvivalentsusprintsiibil. Wickselli hinnakujundusreegel näeb ette, et avalike ettevõtete poolt pakutavate hüviste hinnad peavad lähtuma piirkuludest vastavalt ekvivalentsusprintsiibile. Teooria arvestab, et hindade kõrvalekaldumine piirkulust võib tuleneda mastaabiefektist ja avaliku ettevõtte poliitilistest kohustustest. Põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat arendasid Wickselli teooriast edasi Buchanan ja Tullock, töötades välja kaheastmelise otsustusprotsessi. Üleriigilisel tasemel reeglite üle otsustades nõutakse ühehäälsust, kuid reeglite rakendamisel enam ühehäälsust ei nõuta
annaabi.ee 
