metakeelse seosega, mis väljendab loogilist järelduvust (formaalset implikatsiooni) mõlemas suunas. Ekvivalentsi selgitavas punktis [tsiteerime: „ekvivalents, tähistatakse märgiga ↔ (... siis ja ainult siis, kui ...): lause p↔q on tõene parajasti siis, kui p ja q tõeväärtused langevad kokku”] ilmneb üsna selgesti, miks on mõnikord vaja vahet teha keele metakeele ning sümbolite ja metasümbolite vahel. Esimene „... siis ja ainult siis, kui ... ” väljendab antud juhul ekvivalentsitehet lausearvutuses. Teine, natuke teisiti sõnastatud ekvivalents „ … parajasti siis, kui …” väljendab antud juhul vastastikust järelduvust metakeeles.1 Lisaks metamuutujatele läheb lausearvutuses tarvis veel järgmisi metasümboleid: • võrduse sümbol: = (metamuutujate korral tähendab võrdus seda, et mõlemal poolel on sama lause); • samasuse sümbol: ≡ (samaväärsus kehtib metamuutujate kõikide väärtuste korral);
Tegemist on metakeelse seosega, mis väljendab loogilist järelduvust (formaalset implikatsiooni) mõlemas suunas. Ekvivalentsi selgitavas punktis [tsiteerime: ,,ekvivalents, tähistatakse märgiga (... siis ja ainult siis, kui ...): lause p q on tõene parajasti siis, kui p ja q tõeväärtused langevad kokku"] ilmneb üsna selgesti, miks on mõnikord vaja vahet teha keele metakeele ning sümbolite ja metasümbolite vahel. Esimene ,,... siis ja ainult siis, kui ... " väljendab antud juhul ekvivalentsitehet lausearvutuses. Teine, natuke teisiti sõnastatud ekvivalents ,, ... parajasti siis, kui ..." väljendab antud juhul vastastikust järelduvust metakeeles.1 Lisaks metamuutujatele läheb lausearvutuses tarvis veel järgmisi metasümboleid: · võrduse sümbol: = (metamuutujate korral tähendab võrdus seda, et mõlemal poolel on sama lause); · samasuse sümbol: (samaväärsus kehtib metamuutujate kõikide väärtuste korral);